Missugune on praegune aeg arhitektidele?
Praegune ehitushulga vähenemine tähendab arhitektidele töökoormuse vähenemist ja see tähendab, et ka osasid arhitekte ähvardab oht olla väga vähe koormatud või erialast tööd üldse mitte omada. Praegu on mul küll tunne, et paremaks ei lähe - ehkki ajakirjanduses on kuulda optimistlikke hüüatusi, et ajad hakkavad paremuse poole minema, siis meie valdkonnas - nii arhitektuuri kui hoonete ehitamisega seoses pole tõusu mingil moel tajuda.
See tähendab, et arhitektid peavad mingil määral omavahel tööd jagama - otseselt nii öelda tundub üllameelne, aga kui on kellelgi teada mõni töö, mida ise ei ole võimalik, aega, soovi, oskust teha, võiks selle panna arhitektide liidu lehel olevasse tööbörsi, mis võimaldaks kolleegidel oma pakkumised teha. Võib-olla kõlab sinisilmselt, aga see on juba käivitatud, kuid pole hoogu sisse saanud.
Teiseks peame ise tegema end nähtavaks. Kui varem jäi omavalitsuste hääl hüüdjaks kõrbes, et tulge meile tööle, aga arhitekti palkamiseni jõuti väga pika otsingu tulemusel, siis nüüd püüame omalt poolt kõik teha, et kes soovib, saaks arhitekti tööle. Detailplaneeringud ju nõuavad ruumi tundvat spetsialisti, kes näeb, mis see endaga kaasa toob. Seni olid arhitektid võib-olla liigselt Tallinna, Tartu ja Pärnu kesksed ja väiksemad vallad jäid abita. Nüüd aeg sunnib korrektuure tegema.
Kas raske aeg võib mingit moodi arhitektuurile ka kasuks tulla?
Kinnisvarabuumi ajal tegelesime võib-olla liigselt bruto-neto suhtega ehk kui palju on maja pinna sisse müüdavat pinda võimalik projekteerida. Ma loodan, et enam seda aega tagasi ei tule ja me enam ei tooda kvantiteeti, vaid pöörame rohkem kvaliteedile tähelepanu. Oluliseks muutub ruum - tuba, tänav, väljak, linnaosa. Loodan, et nüüd arhitektil rohkem aega sellise asja peale mõelda.
Kas tellija selle peale ka mõtleb juba?
Olen kokku puutunud kahte sorti tellijatega - ühed ütlevad, et kui ehitustegevus taas elavneb, tuleb ehitada veel odavamalt ja veel kiiremini. Teised ütlevad, et nüüd hakkame tegema palju kvaliteetsemalt, sest ostja, rentija, kaubanduskeskuse külastaja ei vaata ainult, et oleks soe ruum ja elementaarne parkimiskoht, vaid seda, mis enesetunde see ruum tekitab - see on väljak ruumi ees, sisenemine, puhkemööbel, valgustid, kõik kokku.
Buumi ajal ehitasime palju maju valmis, aga nende vahealad jäid tähelepanuta. On ka häid näiteid - nagu Rotermanni kvartal, kus on väikevorme, valgusteid. Loodan, et uus aeg võimaldab neid vahealasid ka täiendada.
Milline piirkond Tallinnas teile meeldib?
Mulle tundub, et kunstimuuseum on käima läinud. Kindlasti on sealgi omad miinused, aga kui alguses see ei saanud arhitektide hulgas väga head vastuvõttu, siis ma arvan, et hoone ja keskkonnana - suvel puhkeala ühe osana - on see midagi rohkemat kui vaid maja ja muuseum Kadriorus.