Mart Meri

FOTO: Mihkel Maripuu

Eesti Instituudi direktor Mart Meri meenutas Enn Soosaart harukordse inimesena, kes säilitas oma optimismi ja jäi oma põhimõttekindlate seisukohtade juurde.

«Ennul oli alati selline väike mõtlik muie, mis tähendas, et ta oli professionaalne vaatleja, kes nägi ühte ja teist poolt ja lootis alati, et parem on karvavõrd tugevam kui halb. Seetõttu oli ta enamasti alati optimistlik,» meenutas Meri.

Mart Meri sõnul tekkisid tal esmased lähemad kokkupuuted Enn Soosaarega 1990ndate lõpul, kui ta oli ajakirja Keel ja Kirjandus peatoimetaja ning koos teiste kultuuriajakirjade peatoimetajatega tekkis komme käia aeg-ajalt Enn Soosaarel külas. «Umbes kord kuus käia oli järjekindel tava ja need õhtud Ennu juures Kadriorus kodus olid alati väga kenad,» meenutas ta.

«Rääkisime Eestist, Eesti ühiskonnast. Siis veel natukene kultuurikesksemalt, kuna tegu oli kultuuriajakirjade peatoimetajatega, aga alati oli vestlustes juures ühiskondlik foon.»

Mart Meri peab Enn Soosaart haruldaseks, kuna ta tajus alati väga täpselt ühiskonna hoovusi: «Ta tajus täpselt, kuhu rahva mõte kaldub, kuhu poliitikute mõte hakkab kalduma ja ta oskas oma argumenteeritud moel tuua välja selle ohtusid või plusse,» rääkis Meri.

«Hiljem olid meie vestlused rohkem poliitikakesksed - tihtipeale just siis, kui midagi mind ennast väga häirima hakkas, siis oli just Enn Soosaar see, kellega ma kontakti otsisin, et kuulata tema tasakaalukaid arvamusi.»

«Enn Soosaar ei lasknud ennast kunagi päevapoliitilistest kemplemistest kaasa tõmmata, vaid alati jäi oma selgete seisukohtade ja arvamuste juurde, mis ta väga hea vaatlejana oli enda jaoks selgeks teinud,» lausus Meri.

«Kui mõnikord ma ise vajasin kellegi arvamust oma seisukohtade kinnitamiseks või ka ümbervaatamiseks, oli samuti just Enn Soosaar see, kellega sai kõnelda.»

Meri tõdes, et nagu ikka, jäi nende viimane kokkulepitud kohtumine ära. «Hilissügisel leppisime kokku, et jõulude paiku kohtume, aga nagu ikka, siis tundus, et aega on piisavalt,» oli ta nukker.