/nginx/o/2009/07/07/203470t1h0c89.jpg)
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts pöördus valitsuse, spordiseltsi Kalev ja üldsuse poole murega, et tantsupeo toimumiskohta ei hakkaks ummisjalu muutma.
Rahvatantsuselts: praegu on Kalevi staadion ainuvõimalik tantsupeokoht
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Jälgime murega sel nädalal käivitunud avalikku diskussiooni tantsupidude toimumispaiga võimaliku muutumise ja Kalevi staadioni äripinnaks muutmise üle,» teatas selts oma avalikus pöördumises.
«Kordame täna juba viis aastat tagasi tantsupidude üldjuhtide-tantsuõpetajate välja öeldud arvamust, et seni, kuni pole uut spetsiaalselt tantsupidude pidamiseks mõeldud väljakut rajatud, on kõikidest praegu kõne all olnutest Kalevi staadion ainuvõimalik,» seisis teates.
«See paik kannab mentaalselt tantsupeo arengulugu ja mälu, siin on tekkinud oma rituaalid, mille loomine uues paigas võtab aastakümneid aega,» põhjendati seisukohta.
Ka ei ole väheoluline see, et Kalevi staadionil toimib 55 aastat arendatud ja läbi proovitud logistika.
«Usume, et suudame ka sel korral säilitada kaine mõistuse ja üheskoos toetada UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud kultuurinähtuse hoidmist, toimimist ja arengut,» lootis rahvatantsu ja rahvamuusika selts.
Tantsupidusid on Kalevi staadionil peetud alates 1955. aastast juba 24 korral ja antud on ligi 100 tantsupeo etendust.
Spordistaadionitel on plusse ja miinuseid
Arutelud peo viimise üle mujale on kestnud aastaid ja juba 2004. aastal võrreldi erinevate staadionide eripära, selgitas selts.
Peo toimumine Kadrioru staadionil andnuks hea võimaluse luua ühtse ruumi tantsu- ja laulupeopaikade vahel.
Staadioni oluliseks puuduseks oli aga see, et tantsija ei näeks erinevalt Kalevi staadionist pidu ja ning tantsuväljakule pääseb vaid kahelt poolt. Probleemiks oleks ka see, et Kadrioru staadionile pääseks vaatama 5000 inimest, samas kui Kalevi staadionil saab seda jälgida enam kui 10 000. Ajutiste tribüünide paigutamine leevendaks seda vajakajäämist vaid osaliselt.
Suurimaks võimalikuks takistuseks jäi aga teadmine, et Kadrioru staadion on rahvusvaheliselt aktsepteeritud spordivõistluste paik ja tantsupeoks vajalike muutuste tegemine oleks küsitav, kui need muudavad staadionile rahvusvaheliselt esitatavaid nõudeid.
Sarnased probleemid on ka Lilleküla staadionil. Selle staadioni valikul oleks tugevateks külgedeks Eesti Jalgpalli Liidu koostöövalmidus, samuti korralik infrastruktuur ja juurdepääsud ning võimalus vihma korral, mis pea alati tantsupidusid kimbutab, katta tribüünid ja pallimuru katusega.
«Samas on väga raske sellel staadionil LAVASTADA tantsupidu kui etendust, sest sarnaselt Kadrioru staadioniga on ka siin liiga vähe avasid, kus esinejad saaksid liikuda,» märkis seltsi juhatuse esimees Kalev Järvela.
Ka on jalgpallistaadionil Kalevi staadionist pea kaks korda väiksem esinemisala. «Nii jääksid kasutamata kõik need lavastuslikud võimalused, mida mööda on tantsupidu 75 aasta jooksul arenenud ja me ei saaks enam rääkida tantsuetendusest, vaid tantsijate esinemisnumbritest suurel staadionil.»
Seetõttu peetaksegi ainuvõimalikuks just sissetallatud Kalevi staadioni. Pöördumisele on alla kirjutanud 23 inimest, nende hulgas nii seltsi liikmete ka tantsupidude lavastajaid kui ka liigijuhte.