«Tiigriaasta algul ja sõbrapäeva hommikul lahkus Linnart Mäll, mulle oli ta Õpetaja – mees, kes kõige enam mõjutas mu maailmapilti ja tõekspidamisi nii õpingute ajal Tartu Ülikoolis kui hiljemgi,» kirjutas riigikogu liige Andres Herkel järelehüüdes Mällile.
«Ta oli õppejõud ja kaaslane, tõlkija ja erudiit, aga ennekõike elav inimene. Linnartil oli väga palju sõpru. Tema mõju mitme põlvkonna Eesti haritlaste kujunemisele oli tugev ja hindamatu. Ta jagas end meile loengutes, aga ka pikkades kõrtsi- ja kohvikuvestlustes,» meenutas Herkel Mälli oma ajaveebis.
«Kunagi ei jäänud muljet, et Linnartil pole meie jaoks aega. Mäletan, et millalgi ma lausa juurdlesin selle üle, millal Linnart õieti töötab. Ta oli justkui kogu aeg seltskonna hing, aga samal ajal sündisid tõlked ja artiklid, loenguteks valmistumine võttis oma aja,» kirjutas Herkel.
«Tõepoolest, budoloog ja vanade keelte tõlkija võiks ehk tavaarusaama järgi olla ka märkamatu ja tagasihoidlik. Kuid seda ei olnud Linnart Mäll õnneks kunagi. Temaga oli alati huvitav, ehkki mitte alati ja kõigil ei olnud temaga lihtne. Kõiges, mida Linnart ette võttis, oli tal tugev isikupärane siht ja vaatenurk. Muganduja või kaasalibiseja ei olnud ta mitte kunagi, mitte milleski,» tõdes Herkel.
Lisaks õppejõutööle ja kultuuri-alasele tegevusele jõudis ta Herkeli sõnul luua Esindamata Rahvaste Organisatsiooni, olla Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige. «Rahvuslus ja rahvaste enesemääramisõigus olid talle poliitikas vast kõige olulisemad väärtused. Seevastu võim kui selline, vääritud pragmaatilised kokkulepped ja PR-trikid ei olnud iialgi tema element.»
Eetilise poliitika suured eeskujud Oriendis on Mahatma Gandhi ja eriti XIV dalai-laama Tenzin Gjatso, kellega Linnart Mäll kuni elu lõpuni ka isiklikus kontaktis oli.
«Nüüd rändab Linnart Mäll nendes teispoolsuse sfäärides, mida ta budoloogina ja vanade tekstide tundjana uuris. Eesti orientalistika suure teerajajana, tõlkijana ja värvika inimesena jättis ta endast ereda jälje,» on Herkel veendunud.