/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2009/06/08/191592t1h0f7f.jpg)
Tänavuse Virumaa kirjandusauhinna laureaat on Juhani Salokannel teosega Jaan Krossist.
Virumaa kirjandusahinna sai Juhani Salokannel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegu on esimese korraga auhinna ajaloos, kui laureaadiks kuulutatakse välismaalane, vahendasid rahvusringhäälingu raadiouudised.
Soomes tegutseva Tuglase seltsi tegevjuht Salokannel pälvis 22. Virumaa kirjandusauhinna oma uurimuse eest Jaan Krossist, mis ilmus eesti keeles möödunud aasta kevadsuvel.
Virumaa kirjandusauhind määratakse parimale kalendriaasta jooksul ilmunud Eesti ajalugu kajastavale mis tahes žanris kirjutatud väärtkirjanduse hulka kuuluvale eestikeelsele kirjandusteosele. Sel korral kandideerisid auhinnale veel Sofi Oksaneni «Puhastus», Sirje Kiini «Marie Under: elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt», David Vseviovi «Aja vaimud: kirjutisi 1996-2009», Tõnu Õnnepalu «Paradiis», Sirje Vihma-Normeti «Kahekõne Leo Normeti päevaraamatuga: mälestused, kirjad, väljavõtted päevikust» ning Pille-Riin Purje, Reet Neimari «Jüri Järvet. Narr ja Kuningas: stseene ühest näitlejasaatusest».
On tähelepanuväärne, et nominentide seas oli koguni kaks eesti ajaloost kõnelevat tõlketeost, autoriteks Sofi Oksanen ja Juhani Salokannel. «Need teosed annavad Eesti ajaloole uue mõõtme - pilgu kaugemalt, mis asetab ajaloo ja isikud huvitavasse valgusse,» ütles Lääne-Virumaa Keskraamatukogu laste- ja noorteosakonna juhataja Reet Tomband. Hindajad tõdesid, et nominatsiooni laienemine väljapoole eesti kirjandust annab 1989. aastal Virumaa Fondi Nõukogu asutatud auhinnale uue mõõtme.
Virumaa kirjandusauhinna esimene laureaat oli Jaan Krossi «Wikmani poisid». 1998. aastast alates korraldavad auhinna väljaandmist Lääne- ja Ida-Viru omavalitsuste liidud. Mullu valiti laureaadiks Merle Karusoo «Kui ruumid on täis».