Kasutan seda Puškini muinasjutust pärit lauset vabariigi presidendi korraldatud vastuvõtu ja kontsertaktuse kohta Tartus.
Sõin ja jõin seal minagi…
/nginx/o/2017/02/23/6367729t1h787a.jpg)
27. veebruar 2010, 09:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sest tõesti, ega see miski söömapidu ei olnud, kuigi kokad ja kelnerid andsid endast parima, et palakesed kõikide külalisteni jõuaks. Peo õnnestumiseks annavad ju paljud vahvad kaasmaalased oma vägagi töise panuse.
Lisaks eelmainituile ka protokolliametnikud ja politseinikud. Ka need, kes peavad peaministrit ja presidenti kaitsma. No et need teineteisele peo käigus liiga ei teeks... Rääkimata esinejatest ja Vanemuise teatrimaja töötajatest.
Mis puutub kontsertlavastusse, siis tõdegem, et sellise tellimusülesande täitmine on ikka neetult keeruline. Vabariigi sünnipäevaga on oma suhe igal kui viimasel kodanikul ning nende keskmise maitse tabamine ei saa olla eesmärk. Ja et meie rahvas mõistab kriitiline olla, on üldteada fakt. Möönan, et kui tekstiosa hakkas ja lavale laekus ka lõvi, olin pisut ehmunud. Aga lõpptulemus pani mind sellesse nippi leplikult suhtuma. Teatud annus lapsemeelsust sobib ilusti tasakaalustama neid tundeid, mida rahvamuusika meis esile kutsuda suudab. Ühesõnaga, olevik oli kõnekas ja lavakujundus lahe.
Edasi peab mainima, et kuigi häid lambaid mahub ühte lauta lõputult, on Vanemuise kõlakoda liikumiseks kitsas. Sestap jäi terve hulga toredate inimestega teregi vahetamata.
Ajakirjanikke oli ka palju. Pildistavaid ja lindistavaid. Nad on tegelikult ju väga peenetundelised ja heatahtlikud inimesed, kes teevad oma tööd ja vahendavad sündmust.
Aitäh neile selle eest! Kuid teiselt poolt – kas hea pidu saab sündida kaamerate all ja reporterite ees? Kui parafraseerida presidendi kõnet, siis «Muidugi mitte! Kõik ütlevad, et ei saa! Kuid Eestis saab!».
Mis sellest, et suursaadiku autojuht ei saa jamesbondilikult trepist salakesi alla sõita – piltnik sähvab kohe ära. Ja mis sellest, et arvukatest järelpidudest jõuab info ka avalikkusse. Eesti omariikluse asi ei peagi ju omariikluse oludes salajane olema.
Üks mõistatus jäi lahendamata: miks on nii, et aasta ema ja aasta isa ei tule kunagi ühest perest?