Täna varahommikul suri 62 aasta vanuselt pärast rasket haigust teatriteadlane, kriitik, teatrikirjanduse toimetaja ja Eesti Teatriliidu juhatuse liige Reet Neimar, teatas teatriliit.
Suri teatriloolane Reet Neimar
28. juuli 2008, 18:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neimar sündis 26. septembril 1945. aastal.
1960. aastail õppis ta Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ning asus seejärel tööle Eesti Televisioonis režissööriabi ja teatrisaadete toimetajana.
Lõpetanud 1973. aastal teatriteaduse alal Leningradi Riikliku Teatri-, Muusika- ja Kinematograafiainstituudi, töötas Neimar aastatel 1973-1977 ajalehe «Sirp ja Vasar» teatritoimetajana.
Teatrikirjutisi - arvustusi, portree- ja probleemartikleid, intervjuusid - ilmus tema sulest alates 1967. aastast.
1981. aastal oli Neimar ajakirja «Teater. Muusika. Kino» üks asutajaid ning paarikümne aasta jooksul selle teatriosa toimetaja. Seal, nagu «Sirbiski», jätkas ta hiljem kolleegiumi liikmena.
Alates 1998. aastast töötas Reet Neimar Eesti Teatriliidus teatrikirjanduse toimetajana.
Neimari elutööd jäävad teiste hulgas tähistama tema koostatud ja kommenteeritud entsüklopeediline eesti teatri «mosaiikajalugu» «Sajandi sada sõnalavastust» (2007) ning koos elukaaslase Kalju Orroga kokku pandud kapitaalne kaheköiteline «Lavakooliraamat» (I köide 2007), mille teise osa toimetamist ta haigevoodis lõpetas.
Aastail 1977-1982 töötas Reet Neimar Eesti Teatriühingu esimehe asetäitjana loomingulisel alal ja jäi kuni surmani Eesti Teatriliidu juhatuse liikmeks.
Neimar oli Priit Põldroosi nimelise auhinna ja Eesti Teatriliidu kriitikapreemia mitmekordne laureaat ning tegi pidevalt tõhusat tööd teatriliidu erialastes žüriides.
Tunnustusena tema tehtule annetas president Toomas Hendrik Ilves 2007. aastal Neimarile Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
«Reet Neimari roll eesti teatrielus on asendamatu, tema lahkumisel tunneme hingekriipivat tühjust,» seisab teatriliidu, lavakunstikooli, Eesti Teatriuurijate Ühenduse, ajakirja «Teater. Muusika. Kino», ajalehe «Sirp» ning kultuuriministeeriumi ühises järelehüüdes.
«Esinemata küll teatrilaval, oli ta eesti teatri-ilmas ometi lähedane mõttekaaslane - selle sõna kõige ausamas ja kaunimas tähenduses - Voldemar Pansole, Kaarel Irdile, Jüri Järvetile, Mikk Mikiverile, Karin Kasele, Evald Hermakülale, Juhan Viidingule, Sulev Luigele, Urmas Kibuspuule, Jüri Krjukovile, Aare Laanemetsale ja paljudele teistele tarkadele ja headele teatriinimestele, kelle juurde sinnapoole ajapiiri me ta nüüd saadame. Samuti kõigile meile, kes me sügavas leinas teda mälestama ja mäletama jääme.»
Reet Neimari ärasaatmise kuupäev selgub teisipäeval.