Uues NUKU keskuses ei hakka kellelgi igav

Nukumeistrite juurest saavad külastajad üle klaasist silla liikuda butafooriakunsti võlumaailma. Sillal teatri direktor Meelis Pai. Foto: Mihkel Maripuu

Kas tahaksite näha, kuidas india filmilegendi Raj Kapoori varrasnukk, legendaarse nukunäitleja Ferdinand Veike üks leivanumbreid, nelja tantsu esitab?

Või äkki tahate hoopis koos teatrikunstnik Gunta Randlaga käpiksea meisterdada? Või hoopis nukuteatri ajalugu uurida? Hendrik Toompere lavastusi vaadata? Või....?

Valik, mida homme avatavas Nukukunsti Keskuses (NUKU) teha, ulatub seinast seina ning igav ei tohiks hakata mitte kellelgi. Lõviosa keskusest haarab enda alla nukumuuseum, mille ekspositsioonist mingigi ülevaate saamiseks tuleks varuda vähemalt pool päeva.

Aarded ja Pintselsaba

Kõigepealt satub külastaja otse teatri suure lava alla, kohta, kus näitlejad enne etendust riideid vahetavad. Läbi klaaspõranda näeb maa-alustel väljakaevamistel välja tulnud müüriosi, mille vahele on nukuteatri ekspositsioonimeistrid mitmeid huvitavaid aardeid peitnud.

Siis tuleb väike esik, millest saab ilmselt üks keskuse tõmbenumbreid – nupule vajutades saab tutvuda kõigi nukuteatris töötanud loominguliste inimestega alates 1952. aastast.

«Siin on kogu videoarhiiv – näitlejate näod, lavastused, intervjuud,» tutvustab nukuteatri direktor Meelis Pai. «Materjali on praegu umbes 30 tundi ning 15 tundi sellest moodustab Hendrik Toompere arhiiv. Aga me täiendame seda pidevalt ning teisipäevaks, kui muuseum külastajatele lahti tehakse, saab kollektsioon olema kindlasti juba põhjalikum.»

Paar sammu veel ja seisame silmitsi Edgar Valteri loodud Pintselsabaga, kes juhatab külalised teisele korrusele. Siin on väike kambrike, mis pühendatud grand old nukunäitlejale Ferdinand Veikele.

Seejärel kohtume eriti rariteetse Hunt Kriimsilmaga, keda Hendrik Toompere tavaliselt oma kodus hoidis ja kelle Toomperede perekond pärast nukunäitleja lahkumist muuseumile annetas.

Intelligentne pilet

Edasi tuleb üks põnevamaid osi – teatri ja nukkude ajalugu, mis on esitatud moodsalt interaktiivses vormis. Esimest korda Eestis kasutab nukumuuseum unikaalset RQ-koodiga piletit, mis identifitseerib ja suunab külastajat edasi, arvestades tema vanust ja keelevalikut (ekspositsioon on esitatud eesti, vene, inglise ja soome keeles). 

Tänapäeva internetipõlvkonna lapsed saavad näppida suuri puutetundlikke ekraane ja nii läbi mängu õppida tundma näiteks nukuteatri ajalugu koos kõigi lavastuste tutvustuste, fotode ja aastaarvudega. Eriliseks boonuseks on, et kogu info on esitatud kolmes raskusastmes – päris pisikestele, koolilastele ja täiskasvanutele, mis tähendab ka erinevat lausestust ja kirjastiili.

Kuid interaktiivses vormis ei eksponeerita pelgalt nukuteatrit puudutavat – puutetundliku ekraani abil saab endale virtuaalse 3D-tuuri korraldada ka kõigis Eesti teatrisaalides.

Lisaks saavad lapsed keskuse viimastel korrustel tutvuda, kuidas töötavad butafoorid (teatritöötajad, kes valmistavad ehtsaid esemeid matkivaid lavatarbeid) ja nukutehnikud. Eile näiteks sai läbi klaasseina jälgida «Klaabu» lavastusse mineva teo koja ehitust.

25 lisakrooni eest saab Gunta Randla või mõne teise teatrikunstniku abiga ise teha käpiknukku, vajaliku materjali saab kohapealt. Koos ekskursioonijuhiga muuseumi minnes aga avanevad laste ees ka näitlejate garderoobide saladused.

Nuku Keskus

Piletihinnad:

•    täispilet – 75 krooni

•    grupipilet (alates 10 inimesest) – 50 krooni

•    perepilet – 200 krooni

•    töötuba – 25 krooni

•    Muuseum, mis hõlmab Nunne 8 hoonet, teatrihoonet Lai 1 ja neid ühendavat tunnelit, on avatud T–P kl 10–19

•    Külastajatele avatakse muuseum teisipäeval, 9. märtsil

•    Nukukunsti Keskust on ehitatud kolm ja pool aastat, projekti maksumus on 60 miljonit krooni ning peamine rahastaja Euroopa Liit.