Euroopa kultuuripärandi märgiseid Eestisse ei jagu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raul Sulbi
Copy
Riia vanalinnale avanev vaade..
Riia vanalinnale avanev vaade.. Foto: Caro / Scanpix.

Euroopa Komisjon tegi 9. märtsil ettepaneku asuda väljastama Euroopa kultuuripärandi märgiseid, et tõsta esile mälestisi, mis sümboliseerivad Euroopa


integratsiooni, ideaale ja ajalugu, Eestis ühtki kultuuripärandi märgisega mälestist pole, lähimad sellised asuvad Lätis ja Leedus.

Lätis leiab mälestiste hulgast näiteks Riia vanalinna ja Kuldīga linna, Leedus aga Kaunase vanalinna, Žemaitija piirkonna ja Ristimäe ning tuntud maalikunstniku ja helilooja Mikalojus Konstantinas Čiurlionise teosed, vahendas Euroopa Komisjoni pressiteade. 

Kava põhjal antakse Euroopa kultuuripärandi märgis mälestistele, millel on Euroopa Liidu ajaloos oluline roll, lähtudes nende sümboolsest tähendusest Euroopa jaoks, mitte aga nende esteetilistest või arhitektuurilistest omadustest. Sellega erineks see näiteks UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja ja Euroopa kultuuriradasid käsitleva Euroopa Nõukogu programmi märgistest.

Komisjoni ettepanek põhineb 2006. aasta projektil, milles osales 17 liikmesriiki. Selle raames sai Euroopa kultuuripärandi märgise 64 mälestist. Oma eilses seisukohas rõhutas komisjon, et Euroopa kultuuripärandi märgise laiendamine Euroopa Liidu üleseks algatuseks suurendaks selle usaldusväärsust, nähtavust ja prestiiži.

Tagasi üles