Hasso Krull peab auhinda oluliseks

Hasso Krull Foto: Mihkel Maripuu

Möödunud aasta parima luuleraamatu «Neli korda neli» autori Hasso Krulli arvates ilmus mullu hea hulk häid luuleraamatuid. «See auhind on tänavu tõesti oluline,» tunnistab Krull õnnelikult.

Tema ise oleks preemia andnud Mart Kanguri luulekogule «Kuldne põli», mis oli möödunud aastal ilmunud luulekogudest Krulli lemmik. Lisaks toob Krull esile Kristiina Ehini kogu «Emapuhkus», Triin Tasuja «Provintsiluule» ja Jüri Kolgi «Barbar Conan peeglitagusel maal».

Luulekogu «Neli korda neli» on intiimsem ja isiklikum kui eelnevad Krulli luuleraamatud. Krull tunnistab, et ta valis selle tee teadlikult. Ta soovis kirjutada isikulähedaselt, loobuda maskidest ja iseendast distantseerumisest. «Ainsuse esimene isik on seal küllalt tähtis,» tõdeb Krull. Intiimset, peaaegu et päevikulist häält, mida leiab pärjatud kogust, Krull mõnes teises luulekogus ette ei kujutaks.

Kuigi luulet kuuleb igal õhtul telekast ja nii Postimehe lisas AK kui ka mõnes teises nädalalehes ilmub iga nädal ühe eesti autori luuletuse esmatrükk, on luuleraamatute müüginumbrid kesised.

Krull ei näe selles olukorras midagi traagilist. Ta leiab, et luule lugemine raamatust nõuab tänapäeval treeningut.

«Õige luule lugeja on…  ta ei pea tingimata olema rohkem haritud kui teised lugejad, kuid kindlasti on tal kalduvus keeleliste nüansside tabamisele. Luule ei haara iseenesest, nagu muuseas kaasa. Luulesse tuleb kõigepealt süveneda, keskenduda.»