/nginx/o/2008/03/17/26775t1h9b45.jpg)
Muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõusse on lisatud täiendus, millega keelatakse muinsuskaitseameti loata mälestisel ja selle kaitsevööndis ning väljaspool linnu, aleveid ja alevikke kultuuriväärtusega asja otsimine ning otsinguvahendi ehk peamiselt metallidetektori kasutamine.
Kultuuriminister Laine Jänes selgitas, et eesmärk on tagada mälestistele ja kultuuriväärtusega asjadele ulatuslikum kaitse.
«Otsinguvahendite kasutamine ohustab kõige rohkem arheoloogiamälestisi ning ajaloomälestisena kaitse all olevaid matmispaiku ja ajaloolisi lahinguvälju, kus nende kasutamise tagajärjel on mälestise kultuurkiht rikutud ning leiumaterjal eemaldatud. Mälestiste kaitse eesmärgil võib metallidetektorit kasutada ainult muinsuskaitseameti loal ning tingimusel, et kasutamise käigus saadav informatsioon ja leiumaterjal säilitatakse,» rõhutas minister.
Tulenevalt veealuste mälestiste eripärast, täiendati seadust ka veealuse kultuuripärandi kaitse osaga ja reguleeriti tegevusi, mida ei tohi teha üksnes veealusel mälestisel.
Seaduseelnõu kohaselt luuakse valla- või linnavalitsusele õigus võtta vajadusel kohaliku kaitse alla kinnisasi, mis ei ole tunnistatud mälestiseks ega paikne muinsuskaitsealal. Kinnisasja kohaliku kaitse alla võtmise korra, mis on eelnevalt kooskõlastatud muinsuskaitseametiga, kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu.
Eelnõus on võrreldes seni kehtinud seadusega mitmeid muudatusi - omanike jaoks lihtsustub mälestiste korrastamisega seonduv asjaajamine.
Minister Jänese sõnul teeb seadusemuudatus mälestise korrastamise omanikule mõistlikumaks ja edaspidi ei ole vaja objekti korrastamiseks enam taotleda luba muinsuskaitseametist.
«Samuti ei ole vaja koostada remontimiseks eritingimusi, eritingimustele vastavat projekti, mistõttu elementaarseks hoolduseks ja remondiks ei ole vajadust teha suuremahulisi kulutusi projektdokumentatsioonide vormistamiseks,» selgitas minister. Mälestisel võib nimetatud töid teha omanik või valdaja ise või ehitusettevõtja.