Mis on šedöövriks ühele, pole seda teisele

Variautor (Ewan McGregor) uurib Adam Langi saladust.

FOTO: Repro

Kogu Roman Polanski karjäär on täis seletamatuid ettekuulutusi, ka süngeid seoseid isikliku elu ja loomingu vahel. Nii valmis saatanlik «Rosemary laps» veidi enne seda, kui Charles Mansoni jõuk tappis Polanski abikaasa Sharon Tate’i ja nüüd istub lavastaja juba kuid seksi eest 13-aastase tüdrukuga Šveitsis koduarestis – olles sunnitud tegutsema samasuguses suletud, ehk isegi klaustrofoobilise atmosfääriga ruumis, kus ta on ikka armastanud piinata oma kangelasi.



Seekord on piinatavaks siis Polanski ise – ei lastud teda ju isegi Berliini festivali punasele vaibale, parima režissööri Hõbekaru vastu võtma. Hea, et lubati üldse «Variautor» ära lõpetada. Vähemasti on filmimaailm tema poolel – eks anna sellest tunnistust ka too Hõbekaru. Ei saanud ju Scorsesegi Oscarit mitte «Taksojuhi», vaid «Kahe tule vahel» eest.

Ka «Variautoriga» on sedapsi – nii et see, mis on ühe jaoks selge õnnestumine, ei pruugi teise jaoks olla enamat rutiinist. «Variautor» on Polanski ja ei ole ka – tunneme miskit ära küll «Chinatownist», mille kangelane ajab tõe jälgi topeltmängude maailmas, kus miski ei ole lõpuks nii, nagu esialgu paistab.

Tunneme piskut ära ka «Ummikust», «Vastumeelsusest» või «Üürnikust», nende ahistavast ruumist ja psühholoogilisest surutisest, aga... rohkemaks kui professionaalselt lavastatud poliitiline põnevusfilm seda põhjust pidada ei ole.

Ka eesti keeles leiduv Robert Harrise romaan on korrektselt ekraniseeritud, kui muudetud lõpp (vrd «Chinatown»), üks juurde lisatud tagaajamine ja BMW maasturi vägevuse ohter eksponeerimine kõrvale jätta.

Muidugi, süžee, aga ka poliitiline märgisüsteem, milles teos liigub, on juba ise piisavalt intrigeeriv, et lasta jutustusel lihtsalt joosta. Briti ekspeaminister Adam Lang (Pierce Brosnan), kelle memuaare palgatakse lõpetama professionaalne varikirjanik (Ewan McGregor) – tema eelkäija on segastel asjaoludel uppunud –, peaks ju ilmsesti osutama Tony Blairile ja lõpuks ühele vanale vandenõuteooriale, mis puudutab Blairi võimalikku seotust ookeanitaguse Luure Keskagentuuriga.

Siiski jääb «Variautori» potentsiaal just psühholoogilise pinge ja surve tekitamise osas – mida kõike ei sisalda eneses juba variautori nimetus, kuni paranoilisuseni välja – suuresti kasutamata. Ometi on tegu mängumaaga, kus Polanski peaks end tundma nagu kala vees. Nii ei jäägi muud üle kui loota, et ta saab ühe võimaluse veel.

Uus film kinolevis
«Variautor»

Režissöör Roman Polanski
Prantsusmaa-Saksamaa-Suurbritannia 2010
Alates 19. märtsist Tallinna kobarkinodes

Tagasi üles