Suri kunstnik Kaljo Põllu

Möödub ka 85 aastat Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna laureaadi Kaljo Põllu sünnist. Foto: Margus Ansu

Teispäeval suri 76. eluaastal eesti kunsti suurkuju ning kunstipedagoog Kaljo Põllu.

Ta oli Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Vabagraafikute Ühenduse ja Eesti Looduskaitse Seltsi auliige, Soome Kalevala Seltsi välisliige, Jyväskylä Ülikooli audoktor alates 1995 ja Eesti Kunstiakadeemia audoktor 1999. aastast, vahendas kunstnike liidu järelehüüe.

Kaljo Põllule omistati Kristjan Raua nimeline kunstipreemia 1975. ja 1985. aastal, Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind 1995. aastal, Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1997. aastal ning Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhind aastal 2007.

Kaljo Põllu sündis 1934. aastal Hiiumaal. Ta õppis aastast 1949 Haapsalu Pedagoogilises Koolis, lõpetas selle 1953 ja jätkas aastani 1954 õpinguid Tartu Muusikakoolis koorijuhtimise erialal. Aastast 1956 õppis Põllu ERKIs ning lõpetas selle 1962 klaasehistöö erialal.

Kaljo Põllu on silmapaistvamaid meistreid Eesti 20. sajandi kunstis ja kunstiuuenduste eestvedajaid 1960. aastail. Tuntud graafik viljeles ka maalikunsti ning lõi assamblaaže, ruumilisi objekte ja kineetilist kunsti.

Kaljo Põllu oli mitmetahuline kunstnikuisiksus. Tema loomingusse mahtus võimas, arhetüüpse kujundikasutusega metsotinto periood graafikas 1960. ja 1970. aastetel, eksperimendid op- ja popkunsti juurutamisega Eestis (Visarite periood Tartus) ning pikaajaline tegevus etnograafilise ja hõimukunsti uurija ja populariseerijana. Kaljo Põllu juhatas Tartu Ülikooli kunstikabinetti ja kunstiakadeemia soome-ugri ekspeditsioone.

Tallinna Kunstihoonesse suveks kavandatud ulatuslik väljapanek kujuneb nüüd osaliselt retrospektiivseks mälestusnäituseks. Sel aastal on ilmumas ka hiljuti
valminud käsikiri põhjaliku ülevaatega esiajaloolisest kunstist. Ühendades loome- ja teadustöö on Kaljo Põllu jätnud sügava jälje meie rahvuskultuuri.