Muusikat rokist rändlaulikuteni

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tauno Aintsi teoses «Rändavad laulud» oli roll ka Sepo Seemannil.
Tauno Aintsi teoses «Rändavad laulud» oli roll ka Sepo Seemannil. Foto: Taavi Kull

Esmaspäeval alanud festivali «Eesti muusika päevad» on tituleeritud ka muusika ülevaatenäituseks – tõsi, hulga erikõlaliste autoportreede näitamisega tehti algust juba festivali avakontserdil.


Möödunud aastatel mammutkontserdi nime kandnud üritus tõi publiku ette Lauri Jõelehe, Andrus Kallastu, Liis Jürgensi ja  Peeter Vähi loomingu, liikudes Jõelehe mahedatest  kõlavärvingutest  Kallastu kirglikku hommage’i postmodernsele helikeelele ning sealt üle Jürgensi puhaste, selgete ja lihtsate kõlade, finišeerides Peeter Vähi eksperimentaalrokiliku helitöö esmaettekandes.



Viimasesse õnnestus heliloojal kaasata nii publikust moodustatud koor kui ka demonstreerida superstaarisaate võitnud noore lauljatari Jana Kase vokaalset ja improvisatsioonilist võimekust. «Koostöö Peeter Vähiga on suurepärane kogemus, mida mul varem polnud,» kõneles Kask. «Kui helilooja küsis, kas rokksümfoonia võiks mind huvitada, olin kohe nõus. See on superlugu, mida tahaks veel esitada.»



Vokaalteosed ja videokunst


Vokaalvormide rohkus ei saa tänavustel «Eesti muusika päevadel» märkamata jääda, edukat lavakarjääri võiks päris kindlasti ennustada  Tauno Aintsi  teosele «Rändavad laulud» kahele näitlejale, väntorelile ja kammerorkestrile.



«See on tervikteos, mis koosneb eraldi lauludest, ning pealkiri on mu enda jaoks üsna  mitmetähenduslik – muusika peab olema liikuvuses, peab kõlama; muusikud ise rändavad ühest paigast teise ning ka leierkastil on rattad all, et seda saaks ühest kohast teise toimetada ehk siis niisugune rändava lauliku pill. Kolmas tahk on laulude ideed – need on sügavad ja ajatud, mis siis erineval kujul materialiseeruvad,» iseloomustas Aints.



Hästikomponeeritud tervikut pildist ja helist pakkus teisipäeva õhtul videokunstnik Mark Raidpere – ainus mitte-helilooja, kes «Eesti muusika päevadel» autoriõhtuga esindatud, kaasates külalisena Ene-Liis Semperi. 



«Festival on aja jooksul päris palju muutunud ning ka see, et siin on võimalik vaadata näiteks Mark Raidpere või Ene-Liis Semperi töid, on just uue hingamise tunnistajaks. Läbi selle saab kuulaja aimu muusika erinevatest tahkudest ja nii on võimalik publikut kasvatada,» nentis autoriõhtut väisanud kultuuriminister Laine Jänes.



Ministri sõnul näitab festivali autorikontsertide rohkus, et väikses Eestis on sirgumas üsna palju võimekaid heliloojaid. «Arvo Pärt, Erkki-Sven Tüür, nüüd kindlasti tulekul Tauno Aints – järelikult on meil piisavalt alust, millele püramiidi ehitada, ning selle üle olen ma väga uhke.»



Eesti oma maailmamuusika


Kolmapäeval liikus festival sissevaatelt Kuldar Singi eripalgelisse loomingusse teisegi läbikomponeeritud pildi-heli terviku juurde – publiku ette jõudsid linalood, mis tõuke saanud Märt-Matis Lille muusikast.



Eilne õhtu tõi ülevaate Galina Grigorjeva loomingust ning esindusliku pühenduse «Eesti muusika päevade» loojale, helilooja Raimo Kangrole – tema loomingut esitas autoriõhtul Eesti Filharmoonia Kammerkoor dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel, klaveriduo Kai Ratassepp – Mati Mikalai, löökpilliansambel PaukenfEst ning ­Aare-Paul Lattik orelil, Andres Kaljuste viiulil ja Kaido Kelder tšellol. Dirigent Tõnu Kaljuste sõnul on tegemist rõõmsa ja kevadesse hästi sobiva muusikaga. «Kangro loomingut võiks rohkem ka käiberepertuaaris olla,» leiab Kaljuste.



Dirigendi hinnangul ei peaks aga rääkima mitte kitsalt Eesti, vaid pigem maailmamuusikast. «Eesti muusika on paljuski maailmamuusika – tal pole niisugust kitsast rinda, millele peaksime suruma ja seda ainult siin esitama. Mida laiemaks kuulajaskond muutub, seda parem,» leiab Kaljuste. «Kõige olulisem on, et need inimesed, kes siin kvaliteetseid partituure loovad, jõuaksid rohkem maailma.»



EMP 2010 kogukamad ülesanded aga seisavad alles ees –  reedel leiab Estonia kontserdisaalis aset Tõnu Kõrvitsa autorikontsert Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, vahetult pärast pakub Estonia kammersaalis põnevat kuulamist ansambel U ülevaatega Tatjana Kozlova helitöödest ning laupäeval lõpetab festivali suurejooneline Tallinn Music Weeki showcase.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles