Eesti pärimusmuusika keskuse ja kirjandusmuuseumi korraldatud üle-eestiline pärimuskultuuri kogumise aktsioon tõi esialgu kokku kümmekond pilli.
Pärimusekogujatele toodi harmooniume ja kandleid
Korraldajate kinnitusel pole kogumine lõppenud, ent esialgsete tulemustega võib rahule jääda. Oodatud olid töökorras muusikariistad ning vahvad fotod pillidest ja pilli mängivatest inimestest, kirjutas Sakala.
Pärimusmuusika festivali ajal küsitles tosin vabatahtlikku nii pillide annetajaid kui tänavatel musitseerivaid pillimehi.
Inimesed annetasid plokkflööte, kandleid, ühe vana karmoška ja trummi ning eksootilise Aafrika kitarri. Keskuse teabekogu hoidjale Marion Selgallile teevad kõige suuremat heameelt kaks harmooniumi.
Hea algus
«Annetajad ei tahtnud, et pillid niisama seisavad, vaid leidsid, et neid võiksid teised edasi mängida,» rääkis Selgall. «Küllap see on pilli edasise saatuse suhtes parim lahendus.»
Annetajate seas oli inimesi mitmelt erialalt, nende hulgas üks soomlasest ajakirjanik.
«Algus on väga hea,» rõõmustas kirjandusmuuseumi vanemteadur Taive Särg. «Pessimistlikumail hetkedel kartsime, kas üldse midagi tuuakse.»
Kogumise käigus annetatud pille hakatakse edaspidi kasutama August Pulsti õpistus, mis pakub huvilistele pilliharjutamise võimalust.
Iga pilliga käis kaasas oma lugu. Viljandisse toodud Aafrika kitarri ostis näiteks üks eesti mees kurvalt portugali meremehelt. Kuigi nii eksootilist mänguriista kogutavate pillide nimekirjas polnud, tehti huvitava saatusega instrumendile ometi erand ning võeti see vastu.
«Isegi kui keegi meil seda õpetada ei oska, jääb ta ikkagi siia eksponaadi ja inspiratsiooniallikana,» lisas Selgall.
Mitu pilli ootab veel asjatundja pilguga hindamist ning mõnest instrumendist on teateid, kui omanikud ei saanud nendega kohale tulla kas kauge asukoha või vanuse tõttu. Nendega on kohtumine edaspidiseks kokku lepitud.
Kogumine kestab
Kogumisaktsioon pole lõppenud ning pillide kõrval on endiselt väga teretulnud fotod.
«Mõne pilli kohta ongi säilinud ainult paar fotot,» rääkis Särg. «Inimestel on neid kodus küll, aga sageli ei mõelda, et pildid võiksid ka laiemat huvi pakkuda.»
Fotod skannitakse ning tagastatakse seejärel omanikule.
«Tulevikus kogumine mitmekesistub veelgi ega keskendu enam ainult pillidele ja piltidele,» selgitas Selgall. «Teabekoguna tahame panustada pärimusmuusika keskusesse niimoodi, et siia hakkaks kokku tulema huvitavat teavet.»
Korraldajad ootavad endiselt infot, milliseid väärt pille või fotomeenutusi oma kodusest varasalvest oleksid inimesed valmis teistega jagama.