Homsest saab Tallinna Kunstihoone galeriis näha Vene Kunstiakadeemia auakadeemikuks valitud Ivo Lille loomingut.
«Külmamehe» lummavad klaasskulptuurid
/nginx/o/2013/07/05/1875424t1hd3eb.jpg)
16. oktoober 2013, 14:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi esialgu kavatses rahvusvaheliselt tuntuimaid ning maailma mainekates muuseumides ja erakogudes esindatud Ivo Lill viia publiku ajarännakule, otsustas ta lõpuks näitusel välja panna viimasel kümnendil valminud tööd.
«Näitus «Cool Glass ehk Klaaskuul» ei ole mitte klaasi Kuu peale saatmisest ega klaaskuulidest, vaid on sündinud armastusest klaasi vastu. Ingliskeelne sõna cool iseloomustab tabavalt nii jahedat kui lahedat – ja just külmtöötluses tehtud klaasskulptuure ma galeriis eksponeeringi. Klaas ei pea ilmtingimata olema kuum – ta võib olla ka külm ja on ikkagi cool, pakkudes nii palju avastamisrõõmu,» selgitab kolmkümmend aastat klaasikildudega mänginud ja suvel 60. sünnipäeva tähistanud kunstnik.
Tema geomeetrilistel vormidel põhinevad objektid toovad võluvalt esile klaasi sisemise struktuuri ja loovad lummavaid optilisi efekte, pakkudes oma iluga kordumatuid elamusi. Ivo Lille ühtaegu minimalistlikud ja monumentaalsed teosed on tulvil meeleolusid, võnkeid ja vaateid. Aga neis on talletunud mõttetööle ja ideede teostamiseks kulunud aeg… Kunstnik kasutab skulptuurides peamiselt lehtklaasi, mille külmtöötlus on füüsiliselt raske ja töömahukas: küllap seepärast ongi maailmas selle alaga tegelejaid nii vähe.
«Kui klaasisümpoosionidel on tavapärane, et ajal, mil «kuumad poisid» publiku silma all taieseid puhuvad, on külmakunstnikud tagatoas vaeslapse käsikivi juures ja muudkui lihvivad, külm vesi tilgub, masinad mürisevad – ühesõnaga ei mingit romantikat, aga täitsa cool!» kommenteerib päevakangelane.
Lille kildudest ja kihtidest sündinud täiuslikud teosed on alati vaatajaid veedelnud. Tänavu aprillis ja mais hullutasid tema 70 klaasobjekti ja -kompositsiooni Moskva tarbekunsti- ja disainimuuseumi külastajaid. Pärast tohutu publikumenuga näitust saabus idanaabri pealinnast üllatav teade, et Ivo Lill on valitud Venemaa Kunstiakadeemia akadeemikuks. Varem on Eestist kunstiakadeemiku tiitel omistatud (toona küll NSVLi Kunstiakadeemia) maalijatele Evald Okasele ja Olev Subbile ning skulptor Jaan Varesele.
Seni suurima tunnuse on Lill aga pälvinud 2001. aastal, mil tema skulptuurile anti hõbemedal Jaapanis Kanazava rahvusvahelisel klaasisümpoosionil.
Viimasel ajal esitleb Lill oma loomingut rohkem välismaal. 25. oktoobril avab ta väljapaneku Münchenis, aasta lõpul Austrias Linzis ja uuel aastal New Yorgis.
Peagi näeb trükivalgust kunstniku töid ja tegemisi tutvustav album, kus lisaks muljetavaldavale teostegaleriile on külmtöötluse tagamaid avav peatükk ning juhised klaastaieste vaatamiseks.
«Kahjuks ei oska paljud inimesed klaasi vaadata ega näha neid liikumisi, mis tulevad ilmsiks valguse ja vaatepunkti muutumisel. Osatakse küll vormi näha, aga täiusliku elamuse saamiseks tuleb klaasi sisse minna ja selles ringi uidates jälgida, mida see teos ütleb. See on üks vahva mäng – nagu kaleidoskoobi vaatamine, kus valgus õõtsub, voogab ja väreleb, kus iga hetk pakub vapustavaid muljeid. Need ootamatud hetked tiivustavad fantaasialendu ja sunnivad mind järgmisi töid tegema,» tunnistab Lill.
Ivo Lille loomingulisi otsinguid ja tehnoloogilisi saavutusi näeb kunstihoone galeriis 10. novembrini.