Tallinna tulevad mainekad kirjanikud

Briti poeet Benjamin Zephaniah. Foto: Poetry Africa

Tallinna kirjandusfestivaliga ühel ajal, 6.–9. maini toimub Tallinnas ka Balti raamatumess ja Tartus kirjandusfestival Prima Vista. 

Tallinna kirjandusfestivali üks eestvedajaid, kirjastuse Varrak peatoimetaja Krista Kaer arvab, et kolme olulise kirjandusürituse ühel ajal toimumine on hea.

Sest vaevalt jaksaksid inimesed mitu nädalat kirjandusega tegeleda, aga nüüd saavad kõik kolm üritust teineteist toetada ja kas või üksteisele külalisi laenata – näiteks on Tallinna ja Tartu kirjandushuvilistel võimalus kohtuda nii Suurbritannia ühe kuulsama poeedi Benjamin Zephaniah’ga kui ka Ungari kirjaniku ja fotograafi Attila Bartisega.

Külaskäik müügiedu ei too

Krista Kaer tunnistab, et kuigi möödunud aastal esmakordselt nõnda ulatuslikult toimunud festival näitas, et inimestel on kirjanduse vastu suur huvi, pole Eestis veel kirjanike kuulamise traditsiooni. Ta julgustab kõiki, ka neid, kes pole nende kirjanike teoseid lugenud, festivali kohtumisõhtutel osalema.

Mullu osales Tallinna kirjandusfestivalil pea 70 kirjanikku, ka sel aastal on festivaliga seotud umbes sama palju kirjanikke. Kõigi kirjanikega saab kohtuda Harju tänaval Kirjanike Maja vastas asuvas festivalitelgis ja raamatupoodides. Põnevaid sündmusi on toimumas mujalgi Tallinnas.

Kuigi vahetult enne festivali jõuavad poelettidele mitmete kirjanike värsked teosed, on Krista Kaer sunnitud tõdema, et kirjaniku külaskäik raamatu müügiedule suurt kaasa ei aita. Seetõttu pole ka kirjanike esindavatele kirjastustele Eesti eriti atraktiivne. Kuid kui õnnestub kirjanikuga otse rääkida, siis suure tõenäosusega leiavad nad võimaluse Eestit külastada. «Kirjanikke huvitab kurioosum nagu Eesti. Kõik siin käinud on väga rahule jäänud,» räägib Kaer.

Kes siis tulevad?

Kes on siis need kuulsamad väliskirjanikud, kes Eestit väisavad? Eespool nimetatud Benjamin Zephaniah’t soovitab Krista Kaer kõigil südamest kuulata. «Sest tema esinemine on niivõrd värvikas, vaimukas ja hea. Omal maal peetakse teda mitte-valgete ja ka immigrantide, rõhutute, elus millestki ilma jäänute huvide esindajaks, nende hääleks,» teab Krista Kaer, lisades, et võib öelda, Benjamin Zephaniah pidi nooruses valima, kas tänavakuritegevus või midagi muud. «Kirjandus oli see, mis ta päästis.»

Zephaniah’ tuntus sai Suur­britannias alguse 80ndate algul, mil noored protestisid suure tööpuuduse ja kodutute arvu pärast ning Zephaniah’ luulet võis kuulda demonstratsioonidel.

Kindlasti on kirjandusfestivali üheks põnevamaks külaliseks ka Moskvas sündinud vene kirjanik Mihhail Šiškin, keda peetakse Nabokovi ja Bunini traditsioonide jätkajaks vene kirjanduses, ning ta on saanud «Vene Bookeri» preemia romaani «Izmaili vallutamine» eest. Šveitsis elav kirjanik töötab immigratsiooniteenistuses põgenike küsitlemise tõlgina. Kusjuures tööst mõjutatult sündinud romaan «Veenuse juus», mis on toonud talle Rahvusliku Bestselleri ja Suure Raamatu preemia, ilmus äsja eesti keeles.

Veel on oodata Tallinna vene päritolu, kuid üht tänapäeva tõlgitumat prantsuse kirjanikku Andreï Makine’i, kellelt aprillis jõuab müüki ka eestikeelne «Tundmatu inimese elu». Varem on Makine’ilt, kelle loomingust saab üsna kireva ja ülevaatliku mosaiigi Venemaa ajaloost viimase saja aasta jooksul, ilmunud eesti keeles romaanid «Prantsuse testament» ja «Ühe elu muusika».

Ajaloolane, Kuningliku Kirjandusühingu liige ja romaanikirjanik Simon Sebag Montefiore on siinsetele lugejatele tuttav raamatute «Koletised» ja «Noor Stalin» kaudu. Tema raamat «Potjomkin» kandideeris Samuel­ Johnsoni, Duff Cooperi ja Marsh Biography auhinnale. «Stalin: punase tsaari õukond» võitis 2004. aastal Briti raamatuauhinna ajalooraamatute kategoorias. Ka Montefiore’ilt jõuab aprillis eesti lugejateni uus raamat, ilukirjanduslik «Sašenka».

Kirjandusfestivali külaline, Suurbritannia romaanikirjanik ning filmi- ja telestsenarist Fay Weldon on tuntud teravmeelse ja omapärase mõtteviisi poolest. Tema teoseid saadab müügiedu terves maailmas. Ka eesti keeles ilmunud «Naissaatana elu ja armastus» saavutas suure  populaarsuse BBC telesarjana ja seejärel Hollywoodi filmina, mille peaosalisteks on Roseanne Barr ja Meryl Streep.

Põnev külaline on ka haaravate krimijuttude autor, türgi kultuuri põhjalikult tundev Jason Goodwin. Lisaks on oodata Norra menukirjanikku Lars Saabye Christenseni ja Norra hinnatumat krimikirjanikku Fredrik Skagenit, Suurbritanniast vene päritolu Sofka Zinovieffi ning Leedu diplomaati ja kirjanikku Alfonsas Eidintast.

Kirjanduslikud retked

Lisaks kohtumistele kirjanikega mahuvad festivali ürituste hulka erinevad arutelud, lastehommikud, eesti autorite ühislugemised, kirjandus- ja kultuuriloolised retked kirjanikest teejuhtidega. «Kirjanduslikku Tallinna tutvustatakse iga kandi pealt,» lubab Krista Kaer.

Kindlasti väärib tähelepanu Jürgen Rooste eestvedamisel toimuv luule slämm ehk elava luule võistlus, kus samuti osalevad mitmed väliskülalised. Slämmaritest, show-poeetidest on Tallinna tulemas Euroopa eelmise aasta finalistid Dizzy Lez, Tobi Kunze, Felix Römer, Peter Mehrsmann, lisaks Slam Tribu rühm Prantsusmaalt ja Tapani Kinnunen Soomest. Põhjamaadest norrakad Lars Saabye Christensen, Fredrik Skagen ja ka jutuvestja Islandilt – Einar Karasson.