Aprillirahutustest on nüüd kolm aastat möödas. Aprillirahutuste aegu arvati, et eestlaste ja venelaste suhted ei parane nüüd nii pea, kui üldse. Kui tõsiselt pronkssõduri teisaldamise trauma kogukondade suhtlust veel mõjutab?
Kristina Norman: arvasin tõesti, et võib tulla sisukas diskussioon
Piisavalt tõsiselt, kui lugeda sotsiaalteadlaste uuringuid (vaata nt viimast inimarengu aruannet), mida soovitan teistelgi lugeda. Ja kui need on liiga keeruliselt sõnastatud, siis piisab pilgust netikommentaariumi, et mõista olukorra tõsidust.
Arvasin tõesti, et võib tulla sisukas diskussioon, sest kaks aastat on piisavalt pikk aeg, et kainema pilguga vaadata minevikku ning mõelda konstruktiivsemalt tuleviku peale.
Paraku oli ajaleht Postimees oli üks nendest väljaannetest, kes toitis skandaali.
Juhiksin tähelepanu veel ühele asjaolule: aastal 2007 lõi Postimees artikliga «Nädala nägu: tundmatu vene pätt» kuvandi kogu vene kogukonnast, aidates sellega oluliselt kaasa ühiskonna ebatervele polariseerumisele.
Käisin näitusel ja nägin, kuidas inimesed teie näitusele pealkirja andnud UFO-töö ees naeru kihistasid. Kas naeruväärsena tunduda võiv idee pühendada UFO-le monument on teie konteksti loov lõpp-punkt kogu näitusele, et ärge võtke seda kuldsõduriteemat nii tõsiselt, vaid ikka ka naljaga?
UFO-le monumendi püstitamine ei ole naeruväärne. See on ajastu märk. UFO monument on üks kultuuriantropoloogia märke, nagu on seda «Eesti ema» monument, Marie Underi monument, Vabadussõja võidusammas või pronkssõdur.
Postimehe andmetel olen ametis Vabadussõja võidusambast filmi tegemisega. Siin saavadki kokku nii mälukogukondade uurimine kui teaduse ja tehnika salapärane maailm.