Iga heli - sinu iluks!, MUUSIKA

AINO SOILTS

Esmakordselt Eestis kõlavad eesti soost helilooja ja koorijuhi Valdeko Loigu teosed temale pühendatud mälestusteenistusel Tartus Peetri kirikus 16. mail.

Valdeko Loigu oli üks neist pagulastest, kes helilooja ja koorijuhina püüdis eestlust üleval hoida

Valdeko Loigu elumõtteks oli muusika ja eesti koorilaul. Ta on öelnud: Muusika on minu elu olemus. Muusikal on tohutu eriline jõud rahva kultuuri säilitamisel. Selles teadmises olen terve oma pagulusaastate elu pühendanud meie oma lauluvara loomisele ja eesti muusika viljelemisele, mis tuleb meie rahvuse varaaitadest, olles omapärane ja ehtne.

Valdeko Loigu sündis Tartus 1. augustil 1911. a.

Pärast Tartu reaalgümnaasiumi lõpetamist võeti noormees Vanemuise teatrikoori, kus maestroks oli tolleaegne muusika suurkuju Juhan Simm. Samal ajal õppis Valdeko Tartu Muusikakoolis laulmist ja kompositsiooni, tema õpetajaiks olid Rudolf Jõks ja Eduard Tubin. Sellest ajajärgust pärineb ka Valdeko Loigu huvi koorijuhtimise vastu.

Helilooja ja koorijuhina Saksamaal

Edasisele karjäärile tõmbas kriipsu peale Teine maailmasõda. Pääsenud sõjatule alt Saksamaale, avanes tal õnnelik võimalus jätkata õpinguid kompositsiooni ja dirigeerimise erialal Stuttgardi Muusikaülikoolis prof Mohleri juures, kes, hinnates oma õpilase loomingut, viis seda isegi Stuttgardi ringhäälingusse avaldamiseks.

Geislingenis asutas ta eesti laulukoori ja meeskvarteti ning oli ka eesti teatrikoori juht. Tol ajal lavastati seal isegi selliseid operette nagu «Mariza», «Havai lill» ning «Viktooria ja tema husaar».

1947. aastal oli Valdeko Loigu Geislingenis Eesti Kooride Keskuse juhatuses ning aktiivselt tegev tollase suurürituse «Nädal Eesti muusikat» läbiviimisel. 1948. aastal asus ta Schwetzingeris Heidelbergi lähedal juhatama 65-liikmelist koori «Eesti Laulumehed».

PagulasenaAmeerika Ühendriikides

Kuhu elutee neid USAs ka viis, igal pool alustas Valdeko Loigu muusikalist tegevust, organiseerides eesti koore, korraldades kontserte ning osaledes aktiivselt kohalikus eesti ühiskondlikus elus. Ta asutas Eestlaste Segakoori ja juhatas seda 1951-1955. Lakewoodi elama asunult (1957) asutas ta Eesti Naiskoori ja Eesti Segakoori. Eesti Segakoori juhatajana korraldas ta ühiskontserte teiste USA kooridega.

Alates 1956. aastast oli Valdeko Loigu Eesti Seltsi esimees, kiriku organist, Eesti Täienduskooli õpetaja, Clevelandis moodustatud organisatsiooni Balti Liit president.

Valdeko Loigu oli New Yorgi Eesti Naiskoori juhataja aastail 1967-1970 ning ka New Yorgi Eesti Helikunsti Keskuse liige. Ta oli Idaranniku Laulupäevade mõtte algatajaks, organiseerijaks ning üldjuhiks. Laulupäevad viidi läbi aastail 1963, 1965 ja 1967. See oli puhtrahvuslik suurüritus, eesti pagulaskooride laulupidu, kus esinesid koorid Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast. Samuti oli ta kooride üldjuhiks Eesti Päevadel New Yorgis (1968) ja Eesti laulupidude 100. aasta juubelipeol (1969).

Heliloomingust

Valdeko Loigu helitöödes leidub rohkelt isikupära ja kodutemaatikat. Tema loomingu nimistus on üle poolesaja publitseeritud laulu kooridele, hulk soololaule, klaveripalu ja 2 kantaati - «Hingede päev» ja «Mõõk varastatakse», 3 prelüüdi orelile, psalme tenorile ja naiskoorile oreli saatel, kantaadi vahemäng «Päikese tõus» sümfooniaorkestrile jm. Käsikirjade hulgas leidub rohkesti kooride motosid, koraale, klaveripalu, samuti signaalid laulupeo avamiseks 4 trompetile jne. Sümfoonia «Estonia» jäi lõpetamata, elupäevi jäi napiks.

Meie ei ole tühi lehekülg aegade raamatus, - see on looduse seadus ja Jumala tahtmine, et oleme rahvaks saanud, selleks: Eesti laulu tahan laulda. Viimane pisar, viimane helin minule oled, mu isamaa oli tema poolt 1956. aastal kooridele loodud moto.

Pool aastat enne oma lahkumist kirjutas ta: Iga mõte, iga tegu, iga heli - sinu iluks! Sinu õnneks tahtsin elada, mu Eestimaa! Aga samas mainis murega: Isamaa ei tea, ei kuule, et ma üldse elanud, unistanud tema õnnest, tema kasuks tegutsenud... Ka avaldas ta oma südamesoovi kord oma esivanemate kõrval mustaks mullaks muutuda. Andeka mehe elu katkes loomeeas, keset tööpõldu 1. märtsil 1973. a. Ära jäi igatsetud kohtumine sünnimaaga, millele ta pühendas oma elu ja loomingu.

Viimane soov täitus

Seni ei ole Valdeko Loigu looming piiri tagant meieni jõudnud. Esmakordselt kõlavad nüüd tema palad Eestis 16. mail kell 16 Peetri kirikus Valdeko Loigule pühendatud mälestusteenistusel, kuhu on oodatud kõik huvilised. Mälestusteenistusel esinevad orelikunstnik Urmas Taniloo, Vanemuise ooperisolist Taisto Noor, sopran Marju Ojaste, Kolgata Noortekoor ja Eesti Põllumajandusülikooli ansambel. Urn helilooja ja koorijuhi põrmuga sängitatakse kodumaa mulda Vana-Jaani kalmistul.

Valdeko Loigu väärib meie rahva tänu, lugupidamist ja mälestuse jäädvustamist. On lootust, et nüüd leiab tema helilooming kõlapinda ka Eestis.