Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
KÄRT HELLERMA
Eesti Kunstimuuseum avas eile Rotermanni soolalaos Prantsusmaal elava Rein Tammiku 50. aasta juubelinäituse.
Ülevaatenäitus «Rein Tammik. Looming 1967-1997» on kunstnikule ühtlasi kohtumine kodupublikuga pärast pikemat vaheaega, sest 1980ndate lõpust on ta elanud välismaal.
Kunstiteadlase Eha Komissarovi hinnangul on Rein Tammik ekslusiivne ajaloopala, kes noorena tõi maalikunsti burleskse mõtlemise ja silmanähtavalt nautis kitshiainet.
Alates 70ndate aastate keskpaigast hakkas Tammik maalima tsitaadilisi maale, julgelt kompileerima ja kokku monteerima mitmesuguseid kunstimotiive ja -tehnikaid. Kunstnik sünteesis maalides erinevaid ideid ja ajastuid, rakendades võtteid, mida hiljem hakati nimetama neopopilikeks ja hüperrealistlikeks.
1970ndatel aastatel kuulus Tammik Eesti ekstreemsemate kunstnike hulka. Kõmuline edu sel ajajärgul on reserveerinud Tammikule koha pop-klassikute ridades, väidavad kunstikriitikud.
Tammikul on kõik olemas edukaks läbilöömiseks nüüd ja praegu, ütles Eha Komissarov näituse pidulikul avamisel. Ta märkis, et Tammiku tööde vastuvõtt on olnud problemaatiline.
Tammikut on rängalt süüdistatud eklektilisuses. Loodan väga, et praegune aeg on peasüüdistused kõrvale tõrjunud.
Rotermanni soolalaos on väljas kõik Rein Tammiku Eestis olevad tööd, lisaks maalid, mis Tammik on kaasa toonud Prantsusmaalt. Olen mõelnud, kui võimas oleks see näitus veel siis, kui siin oleksid ka tema tööd, mis on Moskvas Tretjakovi galerii valduses, kahetses Komissarov.
Tretjakovi galerii oleks nõustunud Tammiku tööde laenutamisega, kuid takistuseks sai raha. Ühe töö üürihinnaks määras galerii 10 000 dollarit. Ühelt poolt on see meelitav, märkis Komissarov. Rein Tammik on vene fotorealismi suurkujusid, keda kõrgelt hinnatakse. Teiselt poolt on see muidugi dramaatiline ja kõneleb sellest, kui kallis on kunsti eksponeerimine.
Rein Tammik tänas kõiki külalisi, Eesti Kunstimuuseumit, Eha Komissarovit ja Ando Keskküla. Tahaksin tänada ka oma ema ja isa, kes on mind finantseerinud selle 30 aasta jooksul, kui ma olen maalimisega tegelnud.
Rein Tammik on sündinud 1947. aastal Valgas ja õppinud 1964-1974 Tartu Kunstikoolis. Alates 1973. aastast esines ta vabariiklikel ja Tallinna näitustel. Aastal 1974 oli esimene isiknäitus Tallinna Kunstihoones. Isiknäitustega on ta esinenud veel Soomes, Saksamaal ja palju kordi Prantsusmaal.
Rein Tammiku töid on peale Eesti muuseumide veel paljudes Venemaa, Saksamaa ja USA riiklikes kollektsioonides, samuti Eesti, Venemaa, Soome, Kreeka, Prantsusmaa, Saksamaa, USA, Rootsi ja teiste maade erakogudes.
Intervjuu Rein Tammikuga ilmub järgmises «Postimehe» kultuurilisas.