Narva kunst Tallinnas

KÄRT HELLERMA

Eile avati Adamson-Ericu Muuseumis näitus «Tundmatu Eesti kunst Narva muuseumist»

Näituse koostas kunstiteadlane Mai Levin, kelle sõnul on Narva muuseumis küllaltki rikkalik ja suur kunstikogu, kust on Tallinna toodud ainult väike valik töid. Näituse põhieesmärk on teadvustada Narva muuseumi kunstikogu publikule ja kunstiuurijatele, et nad seda kogu aktiivsemalt kasutaksid, ütles Mai Levin «Postimehele».

Levini sõnul on Narvast Tallinna toodud mitmed vene ja saksa kunstnike maalid, mis pärinevad kunagisest Sergei ja Glafira Lavretsovide kunstikogust Narvas. Sergei Lavretsov oli Narva kaupmees, kes kogus koos oma kunstilembese prouaga kunsti, põhiliselt vene, aga ka Lääne-Euroopa kunsti. Peale selle toetasid nad noori kunstiõppureid õpingutel Peterburis ja Münchenis, näiteks Addo Vabbet, rääkis Mai Levin.

Sergei Lavretsov pärandas oma kunstikogu koos majaga Narva linnale. Narva muuseum asutati pärast Glafira Lavretsova surma 1913. aastal. Esimene muuseum Eestimaal oli Narvas juba enne seda. Katariina I ostis 1726. aastal ära maja, kus Peeter I oli peatunud. See muuseum kogus mitte ainult keisriga seotud esemeid, vaid üldse Narva ajalooga seotud kultuuri- ja kunstivara. 1934. aastal ühendati Peetri maja Lavretsovi-nimelise linnamuuseumiga, selgitas Levin.

Adamson-Ericu muuseumis on Levini kinnitusel väljas töid, mis omal ajal olid näha Narva Peeter I majas, samuti töid, mis olid Lavretsovide kogus. Peale selle on valikus ka 20-30ndatel aastatel Narva muuseumi omandatud töid, tegemist on Narva sõjaeelse perioodi kunstiga. Kõige varasemad näitusel eksponeeritud tööd pärinevad 1700. aastast.

Kunstiteadlase hinnangul kujutab värske näitus endast kokkusurutud ülevaadet, millest on välja jäänud mõnedki Narva muuseumi tähtsamad teosed. Küsimusele, kas neil töödel on rohkem ajalooliste piltide väärtus või pakuvad nad ka rohkemat, vastas Levin, et kahtlemata on seal ka esteetiline sõnum sees.

Praegune aeg on tolerantsem ka niisuguse akadeemilis-romantilise või akadeemilis-realistliku suuna suhtes, nagu see domineeris Lavretsovide kogus. Näiteks Venemaal uuritakse praegu usinalt Venemaal töötanud välismaiseid kunstnikke. Mitmed neist on esindatud ka Narva muuseumis, põhiliselt on tegemist saksa kunstnikega. Barokiaegset Narvat meenutavat oli Lavretsovide kodus nii mõndagi, seal on näiteks suurepärane vene valitsejate portreede galerii 18. sajandist, kõneles Levin.

Levin märkis, et Eesti kunstist on näitusel palju niisugust materjali, mida on peetud kadunuks. Autorite hulgas on kunstnikke, kes kahjuks pole sattunud eesti kunstnike leksikoni. Seal on mitmete kunstnike küllaltki heatasemelisi töid, kinnitas Levin.