Eesti teatri festivali «Draama 2010» korraldaja Margus Kasterpalu põhjendab naasmist kuraatorfestivali juurde, millest 2001. aastal loobuti, sellega, et teatrid ei saatnud festivalile enam oma parimaid lavastusi. «Vaid seda, mida varasügisel oli kõige mugavam kodust välja läkitada või millega kaasnes võimalikult vähe kulusid või ebamugavust. Ja see põhjustas põhjendatud nurinat programmi ebaühtluse kohta,» selgitab 6.–12. septembrini Tartus toimuva teatrifestivali korraldaja.
Teatrifestivali kuraator, kelleks on sel aastal teatrikriitik ja ajakirja Teater.Muusika.Kino peatoimetaja Madis Kolk, valib festivali põhiprogrammi kaheksa viimasel kahel aastal esietendunud lavastust, mis pole varem «Draama» festivalil osalenud. Uuendusena võib kuraator valida põhiprogrammi ka lavastusi väljaspool sõnateatri žanri.
«Draama 2011» kuraator tehakse teatavaks juba selle aasta festivali lõppedes.
Kaheksa parimast parimat
Muutuse plussidena nimetab Margus Kasterpalu esiteks konkreetset vastutajat, teiseks seda, et põhiprogrammi maht väheneb ja festival muutub publikusõbralikumaks. Sest nüüd jääb publikul aega kohtuda etenduse lõppedes lavastajate-näitlejatega ning nõnda paraneb ka festivali õhkkond.
Rahvusvahelise žürii hindamiseks valis selle aasta festivali kuraator Madis Kolk Von Krahli teatri ja Nargen Opera koostöös sündinud «Eesti meeste laulud», Vanemuise «Kevade», Tallinna Linnateatri «Meie, kangelased», Rakvere teatri «Toatüdrukud», «Mässajad» Endla teatrist ja Eesti Draamateatri lavastuse «Kirsiaed» ning NO99st «Kes kardab Virginia Woolfi?» ja «Pea vahetus».
«Loomulikult on need kaheksa lavastust eesti teatri paremik,» lausub Madis Kolk. Täpsustuseks lisab, et ta lihtsalt ei noppinud viimase kahe aasta paremaid lavastusi, vaid soovib valikut tehes saavutada kunstilist tervikut ning ka peegeldada eesti teatri hetkeseisu.
Ehkki viimast kahte aastat iseloomustab ääreala elavnemine, off- ja offoff-nähtuste tärkamine ja institutsiooni rikastavate teatritruppide teke, siis selliseid arengusuundi iseloomustavaid lavastusi Madis Kolgi valitud programmis pole.
Teater peab puudutama
Madis Kolk peab heaks teatriks teatrit, mis puudutab. «Alles selle järel hakkan vaatama, kas lavastus on ka intellektuaalselt väärt. Esmalt tahan lasta end jalust lüüa või vähemasti puudutada. Tahame või ei taha, aga selle eelduseks on professionaalne teostus,» põhjendab Madis Kolk.
Ta pole nõus idee ja käsitöö vastandamisega. Ka tema on uute ja huvitavate ideede ootuses. Kuid ainult huvitav idee ei väärista Madis Kolgi arvates lavastust automaatselt. «Selles mõttes olen konservatiivne. Need lavastused, mida mina pean heaks, peavad olema mööndusteta head. See on mööndusteta teater.»
Võib-olla mitte nii briljantse teostuse, kuid uuendusliku idee või teostusega lavastusi näeb Kolk «Draama 2010» off-programmis.
Tähelepanuväärne on, et teatrifestivali põhiprogrammis olevast kaheksast lavastusest on kolm seotud Hendrik Toompere juunioriga. «Kuna nii Toompere lavastused kui ka tema näitlejatöö on kahe viimase teatriaasta pildis sündmused, mis minu festivalist poleks saanud välja jääda,» põhjendab Madis Kolk, lisades, et teine samasugune kõrgvormis lavastaja on Andres Noormets.
Draama 2010 põhiprogramm
• Edward Albee «Kes kardab Virginia Woolfi?», lavastaja Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper. Teater NO99.
• Uku ja Pärt Uusbergi «Pea vahetus», lavastaja Uku Uusberg. Teater NO99.
• Anton Tšehhovi «Kirsiaed», lavastaja Hendrik Toompere jun. Eesti Draamateater.
• Jean Genet’ «Toatüdrukud», lavastaja Hendrik Toompere jun. Rakvere teater.
• Jean-Luc Lagarce’i «Meie, kangelased», lavastaja Elmo Nüganen. Tallinna Linnateater.
• Roy Strideri «Mässajad», lavastaja Andres Noormets. Endla teater.
• Ardo Ran Varrese – Ruslan Stepanovi «Kevade», lavastaja Ruslan Stepanov. Vanemuine.
• Veljo Tormise «Eesti meeste laulud», lavastaja Peerer Jalakas, muusikaline juht Tõnu Kaljuste. Von Krahli Teater ja Nargen Opera.