«Pallase» nimi. Kellele?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ENN LILLEMETS
Enn Lillemets on Tartu Kunstiühingu juhatuse esimees.
Väga raske on mõista Tartu Kunstikooli veidrat ja kangekaelset soovi saada endale «Pallase» nimi. Vahepeal näis juba, et asjaosalised isegi on hakanud aru saama selle taotluse kohatusest ning loobunud. 24. detsembri «Tartu Postimehest» aga selgus, et kunstikooli õppenõukogus hääletatakse selles küsimuses ikka veel.
Asi peaks ju olema küllalt selge, lihtne ja põhimõtteline. «Pallas» ei ole eesti kunstis pelk nimetus ilma sisuta. «Pallas» on märk ja mõiste, mis sisaldab esimese kõrgema kujutava kunsti kooli rajamist Eesti Vabariigis kunstiühingu «Pallas» poolt, selle juurdumist ja arengut (1919-1944), sidudes kõrgprofessionaalset taset kunstniku loomevabadusega. See jäi «Pallase» peaülesandeks lõpuni, kuigi kooli juures töötasid ka joonistusõpetajate ettevalmistuskursused. «Pallast» kui mõistet on kasutatud ka tähistamaks kõrgema kunstikooli õppejõudude ja õpilaste loomingut.
Selgub, et «Pallase» märgilist tähendust eesti kunsti ajaloos pole taibatud ega piisavalt teadvustatud ja väärtustatud. Seda ei saa ka imeks panna, sest vahepäälsed ajad tuginesid suuresti mälukaotusele. Eestlaste kaitsev kultuurikiht pole aga veel nii paks, et sellega rahumeeles leppida.
Rääkida mingist sisulisest järjepidevusest «Pallase» ja Tartu Kunstikooli vahel on nonsenss. Kujutava kunsti alane kõrgharidus hävitati Tartus vene ajal täielikult (1949. ja järgnevail aastail). Mingil määral saab selle uuestisünnist ja jätkumisest siin - küll ainult maalikunsti osas - rääkida alles 1988. aastast, kui asutati Tartu Kunstiühingu Stuudio ja avati Tallinna Kunstiülikooli maaliosakond.
«Pallaseks» on nimetatud Tartu Kunstiühingut ja selle maalistuudiot (Konrad Mäe Ateljeed), mis pole sisuliselt vale, sest nende asutamine ja tegevus on lähtunud otseselt «Pallase» eeskujudest. Küll pole nad võtnud endale ise ametlikult «Pallase» nime, teadvustades, et nende tegevus on oluliselt piiratum.
Milleks siis ikkagi «Pallase» nimi iga hinna eest rakenduskunstikoolile? Kui kunstikoolil peab just olema nimi antiikkultuurist, jätkamaks Emajõe Ateena traditsioone, siis leiaks säält kindlasti teisi kohasemaid variante. «Pallase» nime omandamine ei tõstaks ju iseenesest Tartu Kunstikooli taset ega teeks sellest kõrgemat kujutava kunsti kooli (ülikooli mõttes), so ei teeks «Pallast».
Ärgem fetisheerigem «Pallase» nime, aga ärgem seda ka tahtlikult devalveerigem!