TAMBET KAUGEMA

Tallinnas rahvusraamatukogus antakse täna, Eduard Wiiralti 100. sünniaastapäeval üle esimene Wiiralti kunstiauhind. Selle saab graafik Vive Tolli.

Rahvusraamatukogus tähistatakse Eduard Wiiralti sünniaastapäeva kahe täna pärastlõunal avatava näitusega. Viienda korruse trepigalerii näitus «Uus elu ...» tutvustab Eduard Wiiralti galeriis olevate tööde ennistamist rahvusraamatukogus.

Peanäitusesaalis aga avatakse nüüdisgraafika ülevaatenäitus, mis koostatud Wiiralti kunstiauhinna konkursile laekunud töödest. Näitused jäävad lahti aprilli lõpuni.

Graafik Vive Tolli pälvis peapreemia «pikaajalise, stabiilse ja kõrgetasemelise loometöö ning Eduard Wiiraltist lähtuva eesti graafikakultuuri edasiarendamise eest,» teatati eile Postimehele rahvusraamatukogust. Vive Tollilt on näitusel kolm tööd: «Palve» (1996), «Katedraal» (1997) ja «Jälg» (1997).

Noore kunstniku preemia otsustas zhürii anda Urmas Viigile - «graafika traditsiooniliste väärtuste ja moodsate väljendusvahendite loova sünteesi eest». Urmas Viigilt saab sellel näitusel vaadata kahte tööd: «Hansenid/Album I» ja «Hansenid/Album III» (mõlemad aastast 1998).

Mõlema auhinnaga antakse kaasa 2500 dollarit (üle 36 000 Eesti krooni), peapreemiaga kaasneb ka üks Wiiralti originaalteos.

Wiiralti kunstiauhinna asutasid eelmisel aastal eesti päritolu Venetsueela ärimees Harry Männil, Rootsis tegutsev Henry Radevall ning Tallinna linnavalitsus. Auhind antakse zhürii otsusel nüüdisgraafika ülevaatenäitusel osalevale kunstnikule, kes oma loominguga on kõige paremini järginud eesti graafika traditsioone.

Hindamisele kuulusid kunstnike kolme viimase aasta looming, igaüks sai esitada kolm estamptehnikas tööd. Konkursile laekus 100 tööd 38 kunstnikult, millest zhürii eesotsas Harry Männiliga otsustas näitusele välja panna 81 tööd 36 autorilt, ülejäänud ei vastanud konkursi nõuetele.

    Tagasi üles