Rahvusvaheline «Carmen» jõuab Estonia lavale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ANNIKA KOPPEL
Belgia lavastaja Albert-André Lheureux´ «Carmen» on «päikeselill, tulelill, kujutis lõunast, selle tulisest lõõsast, kirglikust armastusest ning ühtaegu vabadusest ja uuest, iseseisvunud naisest».
««Carmen» ei ole «armas» teos, vaid vastupidi - tugev ja vapustav,» on lavastaja veendunud. Kui 1873. aastal tekkis Bizet´l mõte kirjutada ooper «Carmen», kirjutasid ooperile libreto Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy. Aluseks võeti Prosper Mérimee samanimeline novell.
Ooper esietendus 3. märtsil 1875 Pariisi Opéra Comique´is ja kukkus vastu tegijate ootusi läbi. Esietenduse vastukajad ajakirjanduses olid rohkem kui ebaviiskad. «Enamus Biset´ kaasaegseid leidis, et muusika on liialt keeruline, piinatud, sümfooniline, igav, wagnerlik »
Ometi on see jätkuvalt unistusi ärgitav lugu tänapäevalgi paljudele kütkestav.
«Mida leiame meie Carmenis?» küsib lavastaja ja vastab: vabaduse mõtte, individuaalse tahte triumfi, mille ainsaks piir-orientiiriks on universum.
Estonia teatris on «Carmen» varem lavale jõudnud 1963. ja 1982. aastal.
Carmen - vaba naine
Uue, reedel esietenduva lavastuse kaks Carmenit - Riina Airenne Eestist ja Irina Dolzenko Venemaalt - on ka lavastaja meelest erinevad. «Carmen ei pea olema folkloorne tegelane, nagu teda nii mõnigi kord on käsitletud, ega lõbutüdruk, vaid ta on üks tugeva iseloomuga vaba naine,» esitas Lheureux oma visiooni ooperi nimitegelannast.
«Nii nagu etenduses kaasategevad flamencotantsijad õpetasid, on mustlasnaised tagasihoitud ja pinge all, aga nemad valivad, kas tahavad armastada või mitte,» lisas ta.
«Carmeni» sünnile Rahvusooperis aitas lisaks belgia lavastajale kaasa kostüümikunstnik Gérard Audier Prantsusmaalt. Tema kohta ütles lavastaja Lheureux, et Audier on üks kolmest parimast kostüümikunstnikust Prantsusmaal, tema jaoks aga kõige parem.
«Ma ei osanud oodata sellist vastuvõttu ja professionaalsust,» ütles kostüümikunstnik Audier. «Siinsed õmblejad valdavad haute couturei, mis pole prantsuse teatrites tavaline.»
Rikkalikud ja ajastutäpsed kostüümid pääsevad Liina Keevalliku suhteliselt napi lavakujunduse taustal hästi esile. Lavastaja Lheureux sõnul oli tema koostöö kunstnikuga väga hea, kogunisti üks paremaid asju lavastuse juures ja ta loodab Keevallikuga edaspidigi koos töötada.
Rahvusvaheline koosseis
Estonia teatri muusikaline juht Paul Mägi avaldas heameelt, et Eestis on selline Carmen nagu Riina Airenne. Teine Carmeni osatäitja on Irina Dolzenko Venemaalt. «Carmenit soovib laulda igaüks, aga vaid vähesed suudavad sellest teha suure rolli,» märkis Mägi. «Mul on hea meel, et meil on oma majas võimalik seda ooperit teha; meil on olemas nii Joséd - Vello Jürna on teinud ära suure töö, teine osatäitja Jurijs Aladins on Lätist, Escamillod (Aare Saal, Jassi Zahharov) kui ka Micaëlad. Eriti Micaëla aaria on nõudlikumaid ja raskemaid muusikaliteratuuris üldse, samas ka kaunemaid. Otsisime osatäitjaid kaua, rollile oli konkurss ja nüüd laulavad seda Nadia Kurem ja Valentina Taluma.»
Lauljatele oli selle etenduse puhul parajaks pähkliks prantsuse keel, sest enamasti lauldakse itaalia keeles.
«Väga tore on prantsuse keeles laulda,» arvas Aare Saal. «Meid aitas ka bariton Belgiast, Nicolas Christou.»
«Prantsuse keel on imeilus,» ütles Jassi Zahharov. «Nõuab vaid veidi aega, et see hakkaks kõlama nagu mitte üks prantsusekeelne sõnade jada, vaid kui elav keel . Usun, et «Carmen» on õnnelik lavastus ja saab tuule tiibadesse.»
Lavastuses teeb kaasa ka Eesti Poistekoor Venno Laulu juhatusel.