Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
A. Itskok Algus on otsas. Keelevigureid. Maalehe Raamat, 1998
PEETER KÜNSTLER
Kui palindroomi pakutakse tootena, siis kõlab see kui «kingakontsalt kärbsemusta eemaldaja».
Et kultuurne inimene varem või hiljem õpib sõnu edes- ja tagas-pidi lugema, on paratamatu. Tegelikult on selle nähtuse taga üks nõidumise tehnika või võte, kuid nõidumist ei pea mitte kõik haritlased kultuurseks nähtuseks. Eks ta ole, miskit asja heeliumis hoitud etaloniga võrrelda tundub kuidagi ausam kui nõiatempudega soperdada.
Mati Soomre loodud Itskok on hea näide, kuidas vorm või vormel ei säilita järeltulevate põlvkondade jaoks mõtet ega väge. See edes-tagaspidine lugemise-manamise lohverdamine muutub tühisemaks muruniitmisest. Fantastiline on, et igas põlvkonnas leidub inimesi, kes suhtlevad muruniidukiga või kasvõi vikatiga nagu Jeesuse küljeluuga.
Palindroomi ei saa vaadata lahus keelemängust kui sellisest. Kui me teeksime panuse ainuüksi palindroomile, tekiks olukord, et me edendame miskit sporti ja kutsume ausa inimese kompleksidele alludes kokku dopingukomisjoni. Käsime kõigil palindromeenijatel topsi pissida, et siis mõni eriti hea palindroom disklahvida, kui selle loomisel kasutati dopingut.
Eesti kirjanike seas on suurepäraseid sõnamängureid ja eesti sõnavara korrastamine sõnaraamatute kaudu edeneb visalt. Mainiksin nimelt ühte klassikut - Eno Raud. Seda seepärast, et temalt ilmus mullu detsembris Varraku kirjastusel kena postuumne lasteluule pudimik.
Itskoki mäng on plära formaalne õilistamine. Raua mäng on pigem formaalse õilsuse plärastamine. Raua moodi keelemängur läheb nagu lobeda lobatsemisega riidu ja peaaegu et kakleb ja teeb siis «iisisti» vaherahu. Itskokandus soendab «val-mistoitu», pistab «purki» selle, mis peab olema «kurk». Lisaks rõhutab, et see on kaup. Nagu «koka», pohmellis inimese lisamure. Lisaks püstitab see «kokits» mingeid rekordeid, millest ei saa aru, kellele see rõõmu teeb.
Palindroomi pole iseenese tarvis vaja. Kui seda pakutakse tootena, siis kõlab see kui «kin-gakontsalt kärbsemusta eemaldaja». Soomre itsitaja fikseerib küll üksjagu palju «vene aja» viisipärasusi, kuid ei suuda kukkuda sildi tasemelt sügavamale. Nihuke tekst on tarbitav pisiannustes või sõnaraamatuna.
Pean kiitma kujundust. Jaan Tammsaar on muidu nii ohtliku iseloomuga, et teda näost näkku kiites võid vastu hambaid saada, sest sa ei kiida teda nii, kuis talle meeldib.
Eestis ilmub viimasel ajal vähe raamatuid, mille puhul oleks põhjust rääkida raamatukultuurist. See on omaette teema ja mâitre Tammsaar on kultuurne. Ta on nii kuramuse kultuurne, et pilk ei jää ta peale pidama. Ta võiks rohkem tööd küsida, sest me hakkame küllap juba tüdima võltsklantsist peputamisest.