Jaan Elken: eesti maal huvitavam kui eales varem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MARI PARTS
Tallinna viies galeriis avati eile eesti maali aastanäitus Maal 98. Erinevalt varasematest aastatest on tööd galeriidesse paigutatud teemade järgi.
Eesti Kunstimuuseumi näitusesaalis Rotermanni soolalaos ja Kastellaanimaja galeriis on eksponeeritud näitus «Maali sõna», mille kontseptsiooni autor on Harry Liivrand ja näituse on koostanud Heie Treier.
Eesti Arhitektuurimuuseumi keldrisaalis Rotermanni soolalaos esitab oma koostatud ja kujundatud maalivalikut Tiina Tammetalu. Sealse näituse pealkirjaks on «Maalikunstnik - püha lobiseja meestest».
Kaido Ole koostatud ja kujundatud maalivalik Vaal galeriis pealkirjaga «Maalitud reaalsus - aktuaalne anakronism» keskendub maali kui jutustaja võimaluste analüüsimisele foto, televisiooni ja video ajastul.
Raatuse galeriis on maalid üles seatud teemal «Traditsionalistid Eesti maalikunstis», selle väljapaneku on koostanud Mai Levin.
Maal 98 peakuraatori Jaan Elkeni sõnul on taoline näituse teemadeks jaotamine märksa huvitavam kui varasematel aastatel levinud autorite rühmitamine põlvkondade või mingi kindla stiili järgi.
«Uudsed pealkirjad võimaldasid koostajatel väga huvitavaid kooslusi tekitada ja see nagu puhub värskust juurde,» kinnitas ta.
Elkeni sõnul on eesti maalikunst hetkel huvitavam kui eales varem. «Maal on äärmiselt huvitavas seisus, nagu elu isegi ja kõik need paari aasta tagused jutud, et suured meediad tõmbavad kõik noored ära ja maaliga tegelejaid enam polegi, on praeguseks kummutatud.»
Korraldajate sõnul on noored autorid esindatud kõigis ekspositsioonides. Tegijate arvates on näitused väga ühtlase tasemega ja sünniaasta ei ole mingiks kvaliteedi näitajaks.
Traditsiooniliselt on eesti maali aastanäitust korraldatud Tallinna Kunstihoones. Sellel aastal Kunstihoone seda oma programmi võtta ei võimaldanud.
Elkeni sõnul on eesti maal nii suureks ja hõlmamatuks muutunud, et isegi siis, kui oleks olnud võimalust kasutada Kunstihoonet, tulnuks lisapinda juurde otsida.