Laulu- ja tantsupeol on ise kaasa teinud iga teine eestlane

Laulu- ja tantsupeo mõju ühiskonnas. Illustratsioon: Graafik: Silver Alt

NOORED: 93 protsenti küsitletuist on nõus väitega, et noorte laulu- ja tantsupidudel osalemise võimalus on peamine, mis innustab noori tegelema koorilaulu või rahvatantsuga.

Äsja valmis esimene põhjalik uuring Eesti laulu- ja tantsupeo traditsiooni kestvuse kohta, mis näitas, et traditsioon on aastal 2013 väga tugev, kuid seda ei saa võtta enesestmõistetavana.

Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse tellitud sotsioloogiline uuring «Minu laulu- ja tantsupidu» kinnitas, et absoluutne enamus ehk 96 protsenti rohkem kui tuhandest küsitlusele vastanust peab laulu- ja tantsupidu oluliseks sündmuseks. Veelgi enam: kaks kolmandikku pidasid seda väga oluliseks.

Pooled küsitletutest olid ise osalenud laulu-  ja tantsupeol ning kaks kolmandikku on olnud mitmel korral vähemalt publiku hulgas.

«Vaatamata hirmudele ja eelarvamustele, mis noorte suhtes mõnikord on, tuli välja, et laulu- ja tantsupeo traditsioon on ikka väga tugevate juurtega,» tõdes uuringu sisuline vedaja Marju Lauristin. «Teisalt: praegu on see küll veel väga kestlik traditsioon, kuid see pole nii enesestmõistetav ning on näha teatud nihkeid ja muutusi,» lisas ta.

Lauristini sõnul võib öelda, et 2013. aastal on see traditsioon, mida ta nimetas eesti rahva peamiseks tüvitekstiks, kindel ja võib tunduda vankumatuna. «Ei maksa olla nii muretu ja arvata, et see püsib iseenesest. Kui vaatame 10 või 20 aastat edasi, võib tekkida juba küsimusi, kui sellele praegu ei mõtle: kas praeguste 15- ja 25-aastaste lapsed ikka enam laulavad ja tantsivad?» esitas uuringut analüüsinud Lauristin olulise küsimuse. «Kas nad tahavd siis enam traditsioonilises laulu- ja tantsupeo vormis laulu ja tantsu harrastada? Kas sellel on siis enam nii suur roll?»

Neid küsimusi pani Lauristini esitama just noorte suhe peotraditsiooni. «Noorte puhul tuleb suhtumises rohkem sisse alt üles, võrgustikuline, vabaühendumine nende väärtuste ümber ja sellega muutub ka väärtuste sisu,» rääkis Lauristin.

Ühiskonnauurija sõnul ei ole küsimus selles, et noored on alati teistsugused, vaid kaasaegse, postemodernistliku maailma muutumises. «Tänapäeva maailm on natuke rohkem killustatud, olulisem on vahetu, olevikuline elutunnetus ja küsimus on, kuivõrd rahvusvahelistumine, globaalne postmodernne hoovus mõjutab laulu- ja tantsupeo traditsiooni,» arutles Lauristin.

Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse teabejuhi, 2014. aasta peo idee autori Sten Weidebaumi sõnul tõestas uuring, et traditsiooni säilimisel on eriti oluline roll noortepidudel. «Võti protsessi kestlikkusele on anda noortele võimalus peol osaleda, arvestades seda, et noorte jaoks on eriti oluline kaasatus, peol ise laulda ja tantsida ja vähem kuulata-vaadata,» lausus Weidebaum.