Contra ja Nemvalts esitlesid saalitäie mudilaste ees poiste aabitsat

Urmas Nemvalts (vasakul) ja Contra said Lauliku lasteaia perelt kingiks kimbu lilli. Foto: Mihkel Maripuu

Luuletaja Contra ja kunstnik Urmas Nemvalts esitlesid täna Tallinnas Lauliku lasteaia rahva ees oma tuliuut «Poiste aabitsat.»

Põnnide ja kasvatajate ees raamatuid loosinud ja luuletusi lugenud mehed said kõva katsumuse osaliseks, kui kümned kõrid korraga vastuseid hakkasid pakkuma või niisama kaasa elasid.

Autorid rääkisid, et mõte ühiseks poisteaabitsaks tekkis Nemvaltsil, kes on oma teisigi lasteasju teinud tegelikult oma pere vajadustest lähtuvalt. «Ma nägin, et mu poiss ei viitsi lugeda. Karuaabitsad ja kukeaabitsad- need ei pakkunud talle pinget,» sõnas kahe Lauliku lasteaias käiva poisi isa. Samas märkas ta, kuidas poisile meeldib lehitseda ning sealt tuligi mõte, et kui aabits oleks samuti tõsine poiste aabits, siis võib olla on ka poja lugemishuvi natuke suurem.

Nemvalts möönis aga, et kuigi raamat on nime poolest poistele mõeldud, võib ka tüdrukutel olla seda huvitav lugeda - raamat on lõbus.

Contra sõnas, et neil oleks olnud keeruline oma loomingut tüdrukute peal katsetada, kuna mõlema autori kodus kasvavad praegu ainult pojad. «Seda aga tuleb järgi proovida, sest meil puudus isiklik kogemus, kui paljusid väikeseid tüdrukuid näiteks ATV ja ekskavaator huvitaks. Tüdrukud muidu ju mängivad küll poiste sõjamänge ja jalgpalli näiteks. Väikestele ja suurtele meestele omistatud asju. Loogiliselt ei peaks neil ka sellega superigav olema.»

Kui mehed peaksid siiski proovima tüdrukutele aabitsat teha, siis nad jääksid enda kinnitusel hätta. «Tüdrukutel on Kivirähk - temal on tüdrukud kodus olemas ja neil on ikka väga kõva edumaa,» ütles Nemvalts. «Jürgen Rooste on tütre isa ja tema on üllatavalt häid muinasjutte kirjutanud,» lisas Contra.

Nemvalts tunnistas, et siiski pole ju võimatu, et peresse sünnib ka tütreid. «Sel juhul jah, ei tea, mis asjad tütarlaste teemad peaks oleme, ei tulegi selle peale, kas ongi ainult nukud,» võttis Contra arutlemise üle. «Tegelikult on neid asju lihtsam teha, kui sa teed konkreetsele inimesele. Oma poegadele mõeldes tuleb see parem. Ei saa võtta hoiakut, et otsid turul tühja kohta,» jätkas Nemvalts.

Kuidas nägi aga meeste koostöö välja? Alguse sai koostöö eelmise aasta lõpus. «Kirjutasime hunniku sõnu üles, mis oleksid sellised poisilikud. Kokku sai suur nimekiri, mõne tähega oli väga keeruline, mõnel oli neid sõnu hästi palju. Ja siis Contra hakkas luuletusi saatma ja mina tegin pildid. Väga lihtne oli teha. Enamus neist luuletustest- kui ma need läbi lugesin, oli mul praktiliselt plaksti pilt silme ees. Midagi mõelda küll ei olnud,» rääkis Nemvalts.

Raamatusse joonistatud piltidest tuleb aga hiljem näitus. Kuigi Nemvalts pole enda väitel mingi professionaalne kunstnik, siis seda toredam oli tal näha, et need pildid tulid tema joonistamisoskuse kohta hästi välja. «Ja kuna nad hakkasid ka mulle endale nii kangesti meeldima, siis me tegime näitusetäie pilte, Contra kirjutas sinna oma käega luuletused ja me käime nüüd sellega ka natukene mööda Eestit ringi.»

Lauliku lasteaia juhataja Merike Kasepuu rääkis, et raamatuesitlusi nende ilusas majas veel olnud ei ole, kuid küll aga mitmeid näitusi. «Aga sellise pakkumisega nagu Urmas tuli, seda poleks oodanudki, see oli meile tõeline komm. Ja lastelegi meeldis, nemad läksid täiesti pöördesse,» sõnas Kasepuu.

Neljapäeval kell 14 Nokia kontserdimajas raamatumessil näidatakse raamatut ka suuremale publikule.

Lasteaia juhataja palus Contral ka laste silme all ühe luuletuse teha. Tulemus kõlas nii:
Lauliku lasteaia
lapsed laulavad kui linnud.
Laulavad nii kõvasti,
justkui oleks neil pepus pinnud.