2014. aasta tantsupeoks on tantsijaile seatud vanusepiirid

Anneli Ammas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üldtantsupidu 2004. aasta suvel. Pildil esiplaanil D-rühmade tantsijad.
Üldtantsupidu 2004. aasta suvel. Pildil esiplaanil D-rühmade tantsijad. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Tuleva suve tantsupeole pürgijatele on esimest korda seatud ette selged vanuselised piirid, mis vanemates tantsijates on tekitanud psühholoogilist tõrget: kas neid, kogenud tantsijaid ei tahetagi enam suurele peole?

KEERULINE VALIK: Rahvatantsupeolised ühelt poolt vananevad, aga tahavad edasi tantsida, teiselt poolt püüavad peokorraldajad tuua juurde nooremaid tantsijaid, et pidu kestma jääks

Naisrühmade ülemiseks vanusepiiriks on seatud 60 ning kogenud segarühmadele 65 aastat. Tõsi, igas rühmas võib etteantud arvude järgi olla veerand tantsijaist vanemad ehk siis naisrühmade 12 tantsijast kolm ja segarühmade 16 tantsijast neli võivad olla kas või 80-aastased, kui nad suudavad peo kaasa teha.

«Miks siin sellised piirid, kui eluiga pikeneb, inimesed püsivad kauem noored, pensioniiga algab hiljem ja räägitakse, et vanemad inimesed võiksid kauem tööl käia?» küsis üks naisrühma tantsija. Ta ise mahub küll veel ealiselt vabalt tantsupeoliste sekka, kuid temaga ühes rühmas tantsib mitu üle 70-aastast, kogenud ja heas füüsilises vormis naist, kes soovivad ja jaksavad veel ühe tantsupeo kaasa teha. 

«Õnneks nad mahuvad selle 25 protsendi sisse ja võivad koos meiega peole konkureerida, aga sellel vanusepiiril on paha maik juures. Peolepääsu kriteerium peaks olema see, kas rühm tantsud on hästi selgeks saanud ning ülevaatuselt läbi pääseb või mitte,» arutles tantsija. «Ja miks on segarühmadele seatud piiriks 65 aastat ning naistele vaid 60? Miks niisugune vahe?» küsis ta.

«Mentornõukogu on selle otsuse teinud,» selgitas Hiiumaa tantsujuht ja 2014. aasta tantsupeo üks liigijuht Helle-Mare Kõmmus. Ta tõdes, et ei olnud niimoodi vanusepiirangule vaadata osanud. Hiiumaal on kuus naisrühma ja üks segarühm ning Kõmmuse sõnul on tantsijate vanus suhteliselt kõrge, aga ülempiiriga probleeme ei teki. «Naisrühmades on paljud 50aastased, kuigi mul on ka nooremaid, 30-aastaseid,» nimetas tantsujuht. «Noort naisrühma väga palju peale ei tule,» tõdes ta.

Milline on rahvatantsijate keskmine vanus, ei oska praegu keegi öelda, kuid sellele loodavad rahvatantsu eestvedajad vastuse saada, kui peole registreerunute andmed läbi analüüsitakse. 

«Me kõik vananeme,» tõdes Leigarite juht, mentorite nõukogu liige Kalev Järvela. «Inimese kehakeel ja liikumine muutub vananedes, kõik ei ole suutelised lõpuks isegi Tuljaku tõstet tegema, aga me ei taha nõustuda, et saame vanemaks,» lisas ta. «Nüüd sai selline piir pandud ja kui pidu läbi, siis arutame, kuidas edasi,» lisas Järvela, kes juhib ka Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi. Ta viitas ka terviseriskile, mistõttu väga eakaid suurele peole ei saaks lubada. «Maakonnapidudel, kus osalevad ka memme-taadi rühmad, on küllalt juhtumeid olnud, et inimene on oma füüsilist tervist ja võimeid üle hinnanud.»

«On olnud igasuguseid põhjusi ja kriteeriume, kuidas rühmi liikidesse jagada ning see teema on lõpuni arutamata,» ütles 2014. aasta tantsupeo pealavastaja assistent Kristjan Kurm. «Üks võimalus on lähtuda vanusest ning eakohaste võimete järgi on loodud ka repertuaar,» selgitas ta.

Varem pole rühmaliikidele nii konkreetseid vanusepiiranguid pandud ning liigiti on enam-vähem selge olnud, kus tantsivad nooremad, kus vanemad. Sel korral on aga kõigil rühmaliikidel kindlad vanusepiirid, et veidigi ühtlustada liikide pilti väljakul.

Rohkem kui vanuse ülempiir on segadust tekitanud rühmaliigi vahetamine lähtudes eakohasusest. Kui paljud rühmad sel korral liiki on vahetanud, laulu- ja tantsupeo sihtasutus veel ei tea, sest peole registreerimine lõppes 1. novembril ja andmeid alles täpsustatakse.

Kurmi sõnul on tantsuliikide vanuseliste piirangute puhul arvestatud ka tuleva suve peo ideelist sisu, mis igale rühmaliigile on andnud konkreetse rolli. Kooliealised kannavad eri eas laste ja noorte rolli, A rühmad (16-35 a) noort eneseotsijat, B rühmad (20-45 a) ema-isa, D rühmad (40-65 a) vanaema-vanaisa, naisrühmad (23-60 a) võimendavad emarolli.

«Tänu registripõhisele peole registreerimisele saame nüüd tegelikult aru, millises seisus me rahvatantsuseltskond on ja selle põhjal saab ka tulevikuks prognoose teha,» ütles Kurm. «Et suudaksime tulevikus pidude ideekonkursse välja kuulutades juba kirjutada tingimused, et meil on tantsijatest selline pilt, enamik on niisuguses vanuses ja tuleb arvestada, et peoidees kajastuks roll ja koht just niisugustele tantsijatele, nagu meil on,» rääkis pealavastaja assistent.

Ehk siis, kui kümne aasta pärast on tänased 50-aastased üle 60 ja ka tänu rahvatantsu pidevale harrastamisele heas füüsilises ning vaimses vormis, oleks neil jätkuvalt võimalus ka suurele peole tulla.

Nii 2014. aasta tantsupeo pealavastaja Maido Saar kui ka tema assistent Kurm kinnitasid, et ei vanuse ülempiiri ega ka liikidevaheliste piiride osas ei aeta pilli lõhki, vaid vaadatakse iga rühma eraldi. «Kes on peorepertuaari hästi omandanud, ei jää sellepärast peolt kõrvale,» kinnitas Kurm.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles