Kender: ma olen selle lehe jaoks valmis andma oma viimase vaimutervise

Kaur Kenderi peatoimetatud Sirbi trükisoe tiraaž. Foto: Peeter Langovits

Kultuurileht Sirp on kui patsient, keda grupp motiveeritud inimesi praegu rohke värske verega uuele elule aitavad, kirjutab Sirbi peatoimetaja kt Kaur Kender lehe tänases juhtkirjas.

«See asi ei ole surnud. See Eesti kultuuriajakirjanduse asi ei ole veel lootusetu. Jah, ta huuled lõhnavad praekartulite järele. See on õudne lõhn. Aga ma ei plaani suust suhu hingamist. Ma olen Eesti kultuuriajakirjanduse traumakirurg, ma tean, et suudan,» kirjutab Kender.

Ta möönab, et tunneb, et on elus paljude sõprade jaoks põrunud ja paljud ettevõtmised on läinud nihu. Eesti kirjanduses on ta aga suutnud anda positiivse impulsi.

«Hullus! Eesti kirjanduse äratasin korraks ellu. Peale mind teavad kõik, et kirjanik olla on rets. Nüüd saavad teada kõik, et on rets teha kultuuriajakirjandust. See ei ole naljaasi. Kui süda on seiskumas, siis noa ja kahvliga söömise reeglid ei kehti.»

Seda, et Kender Sirbi ära rikub, ei maksa tema sõnul peljata. «Mul on liiga ükskõik, et kedagi kuhugi kallutada. Keda ma tsenseerin, kui ma ei viitsi isegi enda teksti toimetada.»

Kenderi väitel on Sirbi uus meeskond pädev ja motiveeritud, et neile võimalus anda.

«Värsket verd? Nii palju pole seda kusagil mujal kui Sirbi toimetuses. Ma olen selle ajalehe jaoks välja toonud kõik oma sõbrad ja valmis andma oma viimase alles jäänud vaimutervise. Ja oma eelviimase unistuse. Kui patsient sureb, siis olen ma läbi kukkunud.»