Uues ÕSis on «peale» ja «pärast» sünonüümid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raul Sulbi
Copy
Õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2013 esitlemine Eesti Keele Instituudis. Uudisteose tordivariandi lõikas lahti raamatu toimetaja ja koostaja Maire Raadik.
Õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2013 esitlemine Eesti Keele Instituudis. Uudisteose tordivariandi lõikas lahti raamatu toimetaja ja koostaja Maire Raadik. Foto: Peeter Langovits

Õigekeelsussõnaraamat lubab ajalise järgnevuse tähistamiseks kasutada sünonüümidena sõnu «peale» ja «pärast», taastades viimati 60ndatel kehtestatud reeglid.

«Guugeldama», «skaipima», «kinnisvaramull», «islamifoobia», «passiivmaja» ja «kosmoseprügi» on mõned näited sõnadest, mis kirjeldavad tänapäeva ühiskonnas olulisi nähtusi, mida aga seni õigekeelsusõnaraamatu kaante vahelt ei leidnud, teisipäeval esitletud uues ÕSis on need koos paljude teistega lõpuks sees, vahendas ERR Uudised rahvusringhäälingu raadiouudiseid.

Kokku on uues sõnaraamatus toimetaja Maire Raadiku sõnul ligi paar tuhat uut sõna, uuendusena lubatakse uues ÕSis veel näiteks sõnaühendeid «kasvõi» ja «justnagu» kokku kirjutada, päris uute sõnade kõrval pöördutakse uues õigekeelsussõnaraamatus tagasi ka vana juurde, näiteks lubatakse nüüd ametlikult kasutada ajalise järgnevuse tähistamiseks sünonüümidena sõnu «peale» ja «pärast».

«Peale-pärast on huvitav näide, kuna oleme tagasi jõudnud 1960. aasta ÕSi seisu, nimelt seal olid nad antud võrdsena, alles 1976. aasta ÕS hakkas seda vahet tegema, et ajalises mõttes on parem öelda «pärast seda», kolm vahepealset ÕSi üritasid seda vahet selgitada, seda õpetati koolis, kuid nagu näha, ei saanud see päris kõigile selgeks,» rääkis Raadik. 

«Alati on keelekorralduses see põhimõte, et vana norm jääb kehtima, see tähendab, et need inimesed, kes on õppinud koolis, et «kasvõi» kirjutatakse lahku, võivad jätkuvalt sama kirjapilti kasutada,» selgitas Eesti Keeletoimetajate Liidu juhatuse esimees Egle Pullerits, kelle sõnul ei tohiks vanade normide järgi kirjutama õppinud inimesed nüüd segadusse sattuda.

Tagasi üles