Koguperelavastus «Väike nõid» on pärast nelja-aastast pausi väikeste muudatustega Nukuteatri kavas tagasi. Kui 2009. aastal oli lavastusse kaasatud külalistena professionaalsed lauljad, siis nüüd on etenduse juurest täiend «muusikaline lavastus» kadunud ning kõik NUKU näitlejad on ka laulma pandud.
Pärast Nukuteatri juhi vahetust on mitme lavastuse puhul olnud tunda kokkuhoidlikkust, ent kui siiani on see toonud kaasa nutikaid ja laste fantaasiat elavdavaid lahendusi (headeks näideteks «Nublu», «Muinasjutud paberil»), siis Nokia kontserdimaja saal jääb taaselustatud «Väikese nõia» jaoks liiga suureks.
Tegijad lavastust targu muusikaliseks ei nimeta, kuid lauludel on ses lavastuses siiski kandev roll ning pidevalt tabasin end mõttelt, et väikest nõida võinuks etendada Iiris Vesik. Sel hetkel ma ei teadnud, et 2009. aastal just Iiris väikest nõida mängiski. Ja mis seal salata, lapsepõlveaegne telelavastus Mari Lillega nõia osas kummitab ka kusagil kuklas. Samuti tundus, et vaatamata helgele sõnumile ja lustakatele seikadele jäi etendus kesise valgustuse (valgusefektid seevastu on põnevad!) tõttu liialt süngeks. Kostüümid on nutikad ja värvikad, ent pidevad öised stseenid (või kehv valgustus?) jätavad nende hiilguse varju. Tõelist osavust nõuab kindlasti pika nõia «varustusse» kuuluvatel sõrgadel õõtsumine, millega Anti Kobin tädi Rumpumpeli rollis suurepäraselt hakkama saab. Tõenäoliselt on see keerukam, kui lihtsalt kõrgeid kontsi proovida.
Nukuteatri hea käekirja väljendusena on kasutatud sama tegelase etendamiseks eri suuruses nukke, näiteks kaaren Abraksas (Taavi Tõnisson) nii nukuna kui ka kostümeeritult või siis üle Blocksbergi mäe lennata vurav väike nõid. Samasugust ootuspärast nutikust kohtab neljajalgsete etendamisel, kus nii eesli kui ka härja panevad ühes taktis liikuma kaks paari hästi koordineeritud jalgu. Eesli laul eelsalvestatuna Ingrid Isotamme heas esituses paneb kohe ka kõrvu kikitama. Vähemalt ühes kohas osutub liigne pimedus siiski põhjendatuks: luudade tantsu ajal jääb vähemalt tagumistest ridadest mulje, et need lendavadki täiesti ise õhus. Tõeline nõiavärk!
Väikese nõia lugu on lihtne – hea nõid soovib veelgi paremaks saada, et pääseda tõeliselt vanade (ja heade?) nõidadega volbriööl Blocksbergi mäele pidutsema. Tubli õpilasena omandab ta vajalikud nõiatarkused ruttu ja asubki heategusid tegema: haokorjajad jõuavad metsnikuga kokkuleppele, varas (Mihkel Tikerpalu) viib oma kraami linna tagasi, pime poiss (Mart Müürisepp) saab nägijaks jne. Metsavahi (Andres Roosileht) taltsutamine, nii et väike nõid tema turjal kord ühele ja siis jälle teisele poole lava kablutab, on üks väheseid kohti, kus noorimad teatrihuvilised saalis tõeliselt kaasa elavad. Järgmine kord täheldan sellist innukust pooletunnisel vaheajal, mis (eeldatavat) maksimaalset külastajate arvu ja nende vanust silmas pidades on kindlasti vajalik, ent etenduse kestust arvestades tundub pikavõitu.
Kui mõningad kitsaskohad välja arvata, on lavastuse sisu hea ning tekstid jõulude-eelsel ajal sobivalt mõtlemapanevad. Seda, et pole mõtet pead vaevata asjade pärast, mida ei saa muuta, tasub meeles pidada sõltumata vanusest: «Ei ole mõtet rikkuda tuju asjadega, mille suhtes ei anna midagi ette võtta.» Samuti väärib meelde tuletamist, et «palju head saab elus korda saata teiste abiga või omal käel». Targa kaarna ja väikese nõia vestlused on igati õpetlikud ja omal kohal. Üks selline kaaren võiks mõistuse häälena alati hea nõuandjana käepärast olla, eriti kui tuleb vastamisi seista pundi õelate nõidadega.
«Väike nõid» on mõeldud kogu perele, soovituslikult alates viiendast eluaastast. Sellesse soovitusse tasub täie tõsidusega suhtuda, sest öiseid episoode on mitu, sinna juurde nõidade maskid ning šamaani loits etenduse lõpuosas. Hea võidab kurja ning humoorikaid ja südantsoojendavaid hetki jagub, kuid visuaalsel poolel on oma mõju ja see häirib märksa rohkem kui tagasihoidlikuks jääv muusikaline sooritus. Võimalik, et see on vaid Nokias nii ning külalisetendustel mujal Eestis, kus lavad ja saalid lavastuse jaoks parajama suurusega, on teatriöö selgem ja etendus tervikuna nauditavam, nii «pildilt» kui kõlalt.
Teater
«Väike nõid»
Autorid Otfried Preussler, Wimberg
Lavastaja Jevgeni Ibragimov
Kunstnik Irena Marečkova
Heliloojad Ülo Vinter, Kaire Vilgats
Laulutekstide autorid Enn Vetemaa, Jaan Pehk
Osades: Katri Pekri, Riho Rosberg, Taavi Tõnisson, Tarmo Männard jt
17.–21. detsembrini Nokia kontserdimajas