Kunstnike liit jätkab seniste juhtidega
Leonhard Lapin kutsus liidu suurkogul üles kultuuriministeeriumi likivideerima!

Jaan Elken.

FOTO: Margus Ansu / Postimees

Täna toimus Tallinnas Vene Teatris Eesti Kunstnike Liidu (EKL) korraline suurkogu, mis valis liidu presidendiks tagasi Jaan Elkeni, asepresidendina jätkab Anu Kalm.

EKLi presidendiks kandideerisid senine president Jaan Elken, Maarja Undusk ja Reiu Tüür, vahendas liidu pressiesindaja.

522 antud häälest kogus Jaan Elken 320 häält ja osutus valituks EKLi presidendi kohale Maarja Unduski poolt hääletas 131 ja Reiu Tüüri poolt 64 suurkogul osalejat.

Asepresidendi kohale kandideerisid senine asepresident Anu Kalm, Ants Juske ja Loit Jõekalda. Asepresidendi kohale osutus valituks Anu Kalm 387 häälega, Loit Jõekalda kogus 102 ja Ants Juske 28 häält.

Volikogu kümnele valitavale kohale kandideeris 23 inimest, valituks osutusid Tiiu Kirsipuu, Andres Tolts, Harry Liivrand, Jüri Hain, Jüri Arrak, Katrin Amos, Leonhard Lapin, Mare Mikof, Tiina Käesel ja Heie Treier.

Ootuspäraselt keskendusid nii valimisplatvormid kui ka sõnavõtud avaliku ruumi kunsti temaatikale, kaaluti erinevaid strateegiaid kuidas kunsti kroonilise alarahastuse tingimustes eksisteerida. Sõna võtsid nii presidendi ja asepresidendi kohale kui ka volikogusse kandideerijad.   

Leonhard Lapini temperamentne ettepanek kutsus üles likvideerima kultuuriministeeriumit ja ametnikupalkade alt vabaneva ressursi arvelt finantseerima kunsti ja kunstnikke.

Lapini, aga ka mitmes teises sõnavõtus kritiseeriti meedia ignorantsust kunstiprotsessi adekvaatsel kajastamisel. Visuaalse kunsti (kujutav- ja rakenduskunst) kajastamine on kirjutavast meediast pea kadunud, nuheldi ka kultuurilehte Sirp, mis on loobunud kunstiuudiste, sh estica ja Eesti kunst välismaal avaldamisest.

EKLi president Jaan Elken andis ülevaate kunstnike liidust aastatel 2007-2010, sõnavõtuga esines kultuuriminister Laine Jänes, Sirje Helme rääkis Eesti Kunstimuuseumi arengustrateegiast piiratud ressursside tingimustes, Signe Kivi Eesti Kunstiakadeemiast teelahkmel, Harry Liivrand Tallinna Kunstihoone muutumisest ja identiteedist viimasel kahel ja poolel aastal, Merike Alber Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumist muutuvas ajas.

Mari Kartau rääkis kunstiinstitutsioonide imagoloogiast, kunstniku vaatepunkti esindas Maarja Unduski sõnavõtt «Jalajälg ja käejälg». Tiina Tammetalu keskendus autoriõigusseadusele ja autorikaitsele.

Tagasi üles