Saada vihje

Uus Eesti teatri rändav mälestusese läks esimesena Teetammele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ly Lasner «Kameeliadaami» esietenduseks vormitud hõbedast ja mäekristallist kõrvarõngastega.
Ly Lasner «Kameeliadaami» esietenduseks vormitud hõbedast ja mäekristallist kõrvarõngastega. Foto: Erakogu

Kauaaegne Tallinna Linnateatri töötaja Sirje Moor, kes on draamateatri näitleja Ly Lasneri ja lavakõne õppejõu, näitleja Felix Moori tütar, rikastas Eesti teatrilugu uue rändava mälestusesemega – Ly Lasneri tellimusel 1937. aastal «Kameeliadaami» esietenduseks vormitud hõbedast ja mäekristallist kõrvarõngastega. Nende esimeseks omanikuks sai Tallinna Linnateatri näitleja Külli Teetamm.



Hinnaline kingitus anti Teetammele kätte 4. mail Tallinna Linnateatri etenduse «Ma armastasin sakslast» lõpus. Kinkimisele eelnes Lea Tormise loeng Ly Lasnerist (1901–1967).

«Olin pisarateni liigutatud,» tunnistas Teetamm, lisades, et oli ootamatust tähelepanust kohmetunud ega osanud kuidagi reageerida. «Lavastuse lõppedes, aplausi ajal, tuli Elmo (lavastaja Elmo Nüganen – toim) lava taha ning ütles, nüüd tuleb laval üks asi, mis meid ei puuduta, aga me peame seal olema. Mina kuulasin siira huviga Lea Tormist. Ma ei osanud midagi aimata,» meenutas Teetamm.

Tseremoonial teadis Tormis rääkida, et idee kinkida ema kõrvarõngad noorele ja andekale näitlejale – muutes hinnalised kõrvarõngad nõnda erinevaid näitlejapõlvkondi siduvaks märgiliseks esemeks, nagu seda on Liina Reimani sõrmus, Anna Tamme–Lisl Lindau kõrvarõngad, Albert Üksipi – Rudolf Nuude taskukell või ka Ly Lasneri hõbekandik –, sai Sirje Moor vestlusest teatriajaloolase Reet Neimariga.

Et esimesena saab kõrvarõngaste kandmise au osaliseks Külli Teetamm, otsustas Sirje Moor. Järgmise kandja valib välja aga Külli Teetamm. Ta võib seda teha aasta pärast või ka 70-aastaselt. «Mõneks ajaks jätaksin need endale,» tunnistas Teetamm kõrvarõngaste tulevikust rääkides. «Nüüd on mul konkreetne stiimul jälgida noori näitlejaid.»

Tavaelus kandmiseks on kõrvarõngad Teetamme sõnul liiga pidulikud ja suure tähendusega. «Kõige rohkem sobiksid need mõnda rolli,» pakkus ta.

Kinkimisele järgnenud vestlustes arutleti ka Alexandre Dumas’ «Kameeliadaami» mängukavva võtmise üle. Vastavat otsust pole Tallinna Linnateater veel teinud.

Tagasi üles