Kultuuriministeerium: e-raamatu võrdne käibemaks paberraamatuga oleks loogiline

Paberraamatute käibemaks on üheksa protsenti, digiraamat defineeritakse aga elektroonilise teenusena ja selle käibemaks on 20 protsenti. Foto: Marko Saarm / Sakala

Kultuuriministeerium peab loogiliseks, et e-raamatu käibemaks võiks olla sama suur kui paberraamatu oma, sest teose sisu ja väärtus ei sõltu formaadist.

«Loogiline on, et elektrooniliselt allalaaditav teos võiks olla kättesaadav samasuguse käibemaksuga nagu trükitud raamatud,» leidis kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Asta Trummel. Samas lisas ta, et enne Euroopas käibemaksu alandamise algatamist tuleks selle osas kujundada ühine seisukoht. 

Trummeli sõnul on riigi ülesanne pakkuda paljusid erinevaid võimalusi, et suurendada rahva lugemisharjumusi ja tõsta raamatu lugemise populaarsust. Seetõttu toimus kultuuriministeeriumi eestvedamisel 2010. aastal lugemisaasta ning samuti on panustatud rahvuskultuuriliselt oluliste tekstide digiteerimisse ja eraldanud raha tasuta e-raamatute avaldamisele.

«Kõige tähtsam nendest on muidugi muuta raamat kättesaadavaks võimalikult paljudele. Raamatu sisu ja väärtus, nii nagu ka lugemine, ei sõltu ju raamatu formaadist ega vormist, kuidas lugeja selle sisu kätte saab. Raamatud on ja jäävad põhiliseks kirjaoskuse, harituse, akadeemilise- ja majandushariduse alustalaks,» selgitas Trummel.

«Tehnoloogia  areng on loonud eeldused, et paljusid akadeemilisi väljaandeid või ka õpikuid, entsüklopeediaid ja paljusid teisi aimekirjandusteoseid ongi mõistlik välja anda vaid e-raamatuna,» märkis Trummel. 

Eesti Kirjastuste Liit saatis peaminister Andrus Ansipile pöördumise, milles paluvad tema abi digiraamatute käibemaksu alandamiseks paberraamatutega samale tasemele. Eesti ei saa e-raamatute käibemaksu paberraamatutega võrdselt 9 protsendi peale langetada, sest vastavalt Euroopa Liidu käibemaksudirektiivile on tegu mitte raamatu, vaid elektroonilise teenusega, mille käibemaksumäära alandada ei või. Rahandusminister Jürgen Ligi leiab, et käibemaks peaks olema neutraalne ja ilma eranditeta ning poliitikud ei peaks üritama kaupu õilsuse järgi lahterdada.

Kultuuriministeeriumi kirjandusnõuniku sõnul moodustab kirjastuste andmetel e-raamatute käive kogu raamatumüügi käibest umbes 1 protsenti. Tallinna Keskraamatukogu andmetel oli e-raamatu laenutuskeskkonnas Ellu e-raamatu laenutajate protsent kogu laenutajate koguarvust 2013. aastal 2,03 protsenti ning 2012. aastal 1,94  protsenti. Seejuures on Tallinna Keskraamatukogul kokku 72 600 lugejat-laenutajat.