Kirjastaja: e-raamatutelt võtavad suurema tüki ka autorid

Krista Kaer, kirjastuse Varrak peatoimetaja.

FOTO: SCANPIX

Kirjastuse Varrak peatoimetaja Krista Kaer on kindel, et käibemaksumäära vähendamine alandaks kohe ka e-raamatute lõpphinda, kuid osutab samas, et praegu tahavad ka autorid e-raamatu eest suuremat tasu kui paberraamatu eest.

Digiraamat

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

«Protsendid, mida välismaised autorid tahavad e-raamatu eest, on oluliselt kõrgemad kui paberraamatu puhul,» sõnas Kaer. Põhjust, miks see nii on, Kaer ei teadnud: «Võib-olla selle tõttu, et praegu on nende müügiarvud nii palju väiksemad, aga sellest püütakse ikka midagi saada.»

Kaer leiab, et e-raamatu ja paberraamatu käibemaks võiks olla samal tasemel, sest «raamat on raamat». Kui praegu ei luba e-raamatule madalamat käibemaksu kehtestada Euroopa Liidu käibemaksudirektiiv, siis selle keelu kaotamise vastu tunnevad huvi ka teised riigid. «Kui Eestis on e-raamatu turg marginaalne, siis näiteks Inglismaal on see väga oluline, seal müüakse hästi palju e-raamatuid,» ütles Kaer. «Nemad on sellest eriti huvitatud, et maksudirektiivides muutusi toimuks.»

Kaer oli kindel, et kui digitaalse raamatu käibemaksu vähendataks, odavneks kohe ka samal määral (ehk 11 protsendi võrra) ka e-raamat.

Suureks probleemiks on Kaera sõnul ka see, et teatud müügiplatvormid nagu Amazon lasevad eriti kampaaniate raames hinnad väga madalale ning see teeb omakorda teistel müümise raskemaks.

«Nii et siin on palju vastakaid tendentse, praegu on see turg alles kujunemisel, aga ideaalis peaks e-raamatu hind olema madalam kui paberraamatul,» rääkis Kaer.

E-raamatu turg stabiliseerunud

«Põhjamaades pole viimasel ajal e-raamatuturg kasvanud, aga arvatakse, et vähehaaval see siiski toimub. Sama tendentsi võib näha kõigis Euroopa Liidu maades,» rääkis Kaer.

Kaera sõnul on Eestis e-raamatute osakaal kogu raamatumüügist 0,4-0,6 protsenti. «Huvi e-raamatute vastu enam ei kasva, vaid on stabiliseerunud igal pool, ka suurtes riikides, nagu USA ja Suurbritannia, kus müüakse digitaalseid raamatuid juba üle 20 protsendi. Viimasel ajal on kasv pidurdunud ja Eestis ma ei usu ka, et see väga kiiresti kasvab. Algul oldi optimistlikumad,» tõdes kirjastaja.

Samas pole tema sõnul huvitaval kombel e-raamatute müük mõjutanud paberraamatute oma. «Võib-olla sellepärast, et hakkavad kujunema valdkonnad, kus on kasulikum välja anda e-raamatuid  ja kus neid müüakse rohkem kui paberraamatuid,» rääkis Kaer. «Kõige hullemini on see mujal maailmas tabanud niinimetatud lennujaamaraamatuid, sest reisile ei osteta enam kusagilt putkast kaasa krimkat, vaid pigem laetakse e-lugerisse või telefoni ja võetakse mitu raamatut kaasa.»

«Samal ajal korraliku kirjanduse müük paberkandjal ei ole langenud. Teiselt poolt mõned väga väikese tiraažiga teosed antakse välja ainult elektroonselt, ka niinimetatud isekirjastamine ongi õigem elektroonilisel kujul. Samuti mitte-ilukirjanduse puhul nagu õpikud, teadusväljaanded. Edaspidi ilmselt loksuvadki need eri nišidesse ja mõlemad võimalused jäävad eksisteerima paralleelselt,» arvas Kaer.

Tagasi üles