Toompea lossis avatakse Gunta Randla loomingu näitus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Merike Teder
Copy
Gunta Randla loomingu näitus Toompea lossis
Gunta Randla loomingu näitus Toompea lossis Foto: Erik Peinar / riigikogu kantslelei

Täna kell 12.30 avab riigikogu aseesimees Laine Randjärv Toompea lossi kunstisaalis Gunta Randla loomingu näituse «Kõige suuremad sõbrad».

«Gunta Randla kujundatud lastesaated on tuntud nii täiskasvanute kui laste seas. See näitus tekitab kindlasti elevust ja äratundmisrõõmu nii väikestele kui suurtele, kes Toompea lossi ekskursioonile tulevad,» ütles Randjärv.

2013. aasta juunis 70. juubelit tähistanud staažika tele- ja teatrikunstniku näitus osutab Randla loomingu märgilistele töödele nii fotos, videos, kostüümides kui nukukangelastes. Emotsionaalne ja ülevaatlik väljapanek viib külastajad ka kunstniku töö eesriide taha.

Esimene Gunta Randla kujundatud saade oli Eesti Televisioonis eetris 1968. aastal. 1972. aasta lastelavastusest «Õnnelik lõpp» sai alguse tema aastakümnete pikkune töö lastesaadete ja -lavastuste kujundajana. Tuntumad lastesaated, mille kujundamisele ja loomisele on Randla kaasa aidanud, on «Mõmmi ja aabits» (1973-1976), «Väike nõid» (1975), «Meie maja tsirkus» (1977), «Onu Tik-Taki seiklused» (1981), «Kõige suurem sõber» (1988), «Hei, pöialpoisid» (1988), «Kadekops» (1990) ja paljud teised lastesaated ning nukulavastused.

Nukkudest, teatrist ja kujundamisest ei ole Randla loobunud ka täna. 2013. aasta juunis jõudis nukuteatris publiku ette tema kunstnikutöö lavastuses «Munatopskid».

Riigikogu kantselei pakub Toompea lossis spetsiaalseid ekskursioone 5-10-aastastele lastele, kus mängude ja erinevate tegevuste abil tutvustatakse Riigikogu tööd ning ruume. Ekskursiooni pikkus on kuni 60 minutit. Lastel on võimalus vaadata peale ekskursiooni Gunta Randla näitust, mis jääb avatuks 27. veebruarini.

Tagasi üles