Tallinna Ülikool asutas oma kirjastuse TLU Press. Homme esitletaksegi värske kirjastuse viit tuliuut raamatut: Ikkyū Sōjuni luuleraamatut «Hullunud pilv», Leonidas Donskise «Armastus, vihkamine ja vastuseis», George Schöpflini «The Dilemmas of Identity», mitme autori kogumikku «Baltic Suicide Paradox» ning Juri Lotmani «Непредсказуемые механизмы культуры».
Uuenenud Tallinna Ülikooli kirjastusest räägib TLÜ kirjastuse kolleegiumi esimees, ajaloolane Marek Tamm.
Tallinna Ülikoolis on varemgi kirjastamisega tegeletud, ent nüüd on kavatsus tungida aktiivsemalt akadeemilise raamatukirjastamise turule. Kuid millised on täpsemalt TLÜ kirjastuse plaanid ja kellele on kirjastuse raamatud suunatud?
Uuenenud TLÜ kirjastuse esmane eesmärk on lükata Eestis käima korralik akadeemiline kirjastamistegevus, mis järgib rahvusvaheliselt välja kujunenud standardeid. See tähendab, et kõik kirjastuse raamatud ilmuvad omaette sarjades, mida kureerivad erialased kolleegiumid ja mis on enamikus rahvusvahelised. Kõik käsikirjad läbivad eelnevalt anonüümse eelretsenseerimise ja peavad trükki pääsemiseks saama heakskiidu vastava sarja kolleegiumilt.
Sisulises plaanis on meie eesmärgiks üllitada ennekõike algupäraseid uurimistöid, nii monograafiaid kui ka artiklikogumikke, ent samuti vahendada eesti keelde võtmelisi teadustekste, esseistikat ja väärtkirjanduse klassikat laiast maailmast. Lugejatena näeme eeskätt akadeemilist auditooriumi, kuid samuti kõiki, kel huvi püsiväärtusega tekstide vastu.
Aadressil www.tlupress.com on üleval kirjastuse veebipood, mis on esialgu veel ajutine lahendus, kuid hiljemalt aasta lõpuks peaks olema valmis hästi toimiv keskkond, kus on võimalik tutvuda kõigi kirjastuse raamatutega ja neid endale mugavalt soetada. Kuid samuti saavad teosed olema müügil suuremates Eesti raamatupoodides ja võõrkeelsete väljaannete osas ka rahvusvahelistes veebipoodides (Amazon). Eraldi väärib rõhutamist, et TLÜ kirjastus on tõenäoliselt esimene kirjastus Eestis, mis kasutab print-on-demand tehnoloogiat ehk siis raamatute trükkimist tellimise peale, mis tähendab, et kirjastust ei kummita mure, et ladu saab täis või et tiraaž lõppeb otsa.
TLÜ kirjastus ei anna välja ainult eestikeelseid raamatuid, vaid ka vene- ja ingliskeelseid.
Jah, me ei piira ennast keeleliselt, vaid püüame töötada korraga nii sisse- kui ka väljapoole. Ehk siis tõlkida eesti keelde olulisi tekste maailmast ja samas avaldada Eestist pärit või sellega seotud teadusmõtet teistes keeltes. Ideaalis võiks keelte osas valitseda tasakaal, et umbes pool kirjastuse toodangust oleks eestikeelne ja pool võõrkeelne.
Milliste sarjade vahel TLÜ kirjastuse raamatud jagunevad?
Laias laastus on kirjastusel kolm põhisarja. Esiteks «Acta» sari, mis jaguneb kuueks valdkondlikuks alasarjaks ja mille eesmärk on avaldada algupäraseid teadusmonograafiaid ja -kogumikke. «Acta» sarjal on samuti oma rahvusvaheline alasari «Quaesitum compertumque», mis üllitab rahvusvahelisele auditooriumile suunatud võõrkeelseid uurimusi. Teiseks «Gigantum humeris» sari, kus üllitatakse nii tõlkeid kui ka algupäraseid tekste, mis on aktuaalsed ja kergesti kasutatavad akadeemilises õppetöös. Ja viimaks «Bibliotheca» sari, mis on teistest väiksemas formaadis ja mõeldud eeskätt vanema teaduskirjanduse, esseistika ja väärtkirjanduse klassika avaldamiseks. Ka «Bibliotheca» jaguneb mitmeks temaatiliseks alasarjaks, mille koguhulk ei ole piiratud.
Kuna meil niisugust kirjastust pole olnud, siis mida on meie lugeja seni kaotanud ehk miks meil on sellist kirjastust vaja?
Ma leian, et ühes omakeelse teaduskultuuriga riigis peaks olema vähemalt üks korralik teaduskirjastus, mille toodang järgib rahvusvahelisi tavasid ja mida turustatakse nii Eestis kui ka kaugemal. Mõistagi üllitavad teaduskirjandust praegugi mitmed kirjastused ja teadusasutused, ent see tegevus on kaunis hektiline ning nende trükiste levi ja kvaliteet pole alati rahuldav. Ma kujutan pikemas perspektiivis ette, et Eestis võiks välja kujuneda üks rahvusvaheliselt tunnustatud teaduskirjastus, näiteks nimega Eesti Akadeemiline Kirjastus, mis koondaks kõiki seni tegutsevaid teaduskirjanduse väljaandjaid. Loodan, et TLÜ kirjastus on üks oluline samm selles suunas.
Olete TLÜ kirjastuse üldkolleegiumi esimees, samas olete tööl ka Varrakus. Kas need tööd teineteist ei sega?
Ma olen alati pidanud ennast seotuks pigem ideede, mitte institutsioonidega, mistõttu ma ei näe, et mu tegevus erinevates kirjastustes teineteist segaks. Võiksin lisada, et olen ka Loomingu Raamatukogu kolleegiumi ja Tartu Ülikooli kirjastamisnõukogu liige. Tahan uskuda, et suudan kõikides nendes ülesannetes aidata eri moel kaasa Eesti kirjastamis- ja tõlkekultuuri edendamisele.