Juhtub ka meie hoovis

«Mustad teemandid» on film sellest, kuidas Euroopas kaubitsetakse Aafrika noorte jalgpalluritega. Foto: Kaader filmist

Alles see oli, kui ka ühe Tartu vutiklubi uksele koputas 16-aastane Nigeeria poiss, kes teatas rõõmsalt: siin ma nüüd olen! Klubi tema entusiasmi ei jaganud, sest kauge külalise saabumisest ei teatud midagi – veel vähem oldi valmis talle pakkuma hüvesid, mida keegi tundmatu Euroopa agent oli vutimängimise eest Tartus lubanud. Mõistagi unustamata enne seda kasseerimast nooruki vanematelt tehingu vahendamise eest kopsakat summat.

Selliseid illusioonidest pimestatud noorukeid, sageli vanemaks võltsitud alaealisi, pidi Euroopa tänavatel ekslema tuhandeid. Nad meelitatakse Aafrikast ära, nimetatakse järgmiseks Peleks ja lubatakse Madridi Reali või FC Barcelonat. Mõnel veab – õnnestub kusagil jalg ukse vahele saada –, kõigil mitte. Kui ei vea, võib end leida ka hüljatuna keset linna – tühjade käte ja taskutega, keelt oskamata.  

Hispaania režissöör Miguel Alcantud on selle kõik – Aafrika noorte jalgpallurite Euroopasse smugeldamise ja nendega kaubitsemise –nüüd mängufilmi sisse pannud, ühena esimestest kui mitte esimesena.  

Aktuaalne teemapüstitus ja metoodiline, justkui õppematerjalilik käsitlusviis on tähelepanuväärsed, vähem huvitav on «Mustad teemandid» filmikunsti mõttes. Igal juhul on tegu järjekordse ebamugava näitega tänaseni elujõulisest kolonialismist.

Meistki on siin juttu: pärast eksirännakuid Hispaanias jõuab üks peategelastest lõpuks välja Tallinna, mida kujutatakse romantilise keskaegse linnana. Puänt on humoorikas. Aga ma ei ole sugugi kindel, et meile ainult positiivses mõttes.

«Mustad teemandid» linastub Tallinna kinos Artis.