Hooandja annab igale ideele võimaluse

Postimehe vastutav väljaandja ja peatoimetaja Mart Luik ulatab kultuuriveduri üle Hooandja meeskonnale – Tiiu Sullakatkole, Tanel Kärbile ja Henri Laupmaale. Foto: Peeter Langovits

20 kuud tegutsenud Hooandja on aidanud teoks teha 135 unistust.

Postimehe Kultuurivedur 2013 on loomeprojektide ühisrahastuse platvorm Hooandja, kus vabatahtlikel annetajatel on võimalus toetada rahaga nende arvates väärt projekti.

Hooandja annab kõigile võimaluse, ja just seda Postimees tunnustabki. Kas projektiks, olgu selleks siis plaat, raamat, lavastus, näitus või film, vajalik summa ka kokku saadakse, oleneb juba ideest ja küsijatest.

Kakskümmend kuud tegutsenud Hooandjas on raha kogutud 221 projektile, vajamineva summa on saanud kokku 135 ettevõtmist. Kusjuures leidub hooandjaid, kes on eraisikuna toetanud umbes 60 ettevõtmist. «Neid on mõned üksikud. Enamik toetab ühte kuni kümmet projekti,» ütleb Hooandja juhatuse liige ja eestkõneleja Henri Laupmaa.

Tüüpsummat pole võimalik öelda, huvitavatele ettevõtmistele võidakse anda nii viis kui ka sada eurot. Pole ka nii, et põnev projekt vähendaks nõrgema potentsiaaliga idee rahastamist. «Edukad projektid tõmbavad ka teised kaasa, pigem toob iga uus hea projekt juurde uued inimesed-toetajad,» selgitab Laupmaa.  

Hooandja eestkõneleja ja ellukutsuja Henri Laupmaa annaks kultuuriveduri tiitli aga kõigile nende tuhandetele inimestele, kes Hooandja kaudu on toetanud igasuguseid ettevõtmisi. «Meie oleme ikkagi vahendajad, platvorm,» arvab Laupmaa.

Kellele oleksite kultuuripiduri tiitli andnud?

Henri Laupmaa: Seadusandluse poolelt annaksin neile, kes pole ikka suutnud vastu võtta mingit mõistlikku seadust, mis võimaldaks firmadel kultuuri rahastada. See venitamine on muutunud juba jaburaks.

Valitsevad mingid rahanduslikud dogmad, et ei tohi tekitada liiga palju erisusi ja et maksusüsteemi tuleb hoida lihtsana ehk kõikidele ühesugusena.

Kui teid võrrelda sarnaste projektidega maailmas, siis seal on peamisteks märksõnadeks tehnoloogia ja disain. Kas Hooandja kultuuri poole kaldu hoidmine on teadlik?

Laupmaa: See on projektide tegijates kinni. Nemad on ise tulnud meie juurde, kuigi oleme ka ise projekte otsinud. Tootearendust tegelikult on meil tehtud, esimene projekt oli taaskasutatud tuletõrjevoolikutest kottide tegemine, kusjuures sellest projektist arenes edasi firma.

Aga et tehnoloogiat on liiga vähe – selle põhjus on võib-olla meis.  

Tanel Kärp, Hooandja juhatuse liige: Praegu on väga lahe disainiprojekt Hooandjas aktiivne. Mitu Eesti disainerit on käed löönud ja üritavad turule tuua toredat toodet – villast sussid Kaun. Ma väga loodan, et nad saavad raha kokku. See on ka Hooandjale oluline projekt, sest kõik õnnestunud projektid on teenäitajad järgmistele. Kui see väga hea disainiprojekt saab teoks, siis tuleks Hooandjasse teisedki.  

Mis juhtub siis, kui projektitaotleja ei tee saadud raha eest seda, mida lubas?  

Laupmaa: Ta vastutab raha andnud 500 või 3000 inimeste ees. See on oluliselt suurem vastutus kui ühe vastutus ühe raha eraldanud fondi ees. Sotsiaalne surve on üks kontrollimehhanismidest.

Kärp: Siin aitab Eesti väiksus kaasa, jäljetult ära kaduda on siin võimatu.

Laupmaa: Kõik, kes Hooandjat kasutavad, nõustuvad kasutamistingimustega, see tähendab, et nad annavad lubaduse projekt ka ära teha. Kontrollime seda, aga mingeid karistusmeetmeid me ei rakenda. Praegu pole ükski projekt tegemata jäänud.

Mis eelised on Hooandjal kultuurkapitali ees?

Laupmaa: Need täiendavad üksteist. Me ei asenda kulkat.

Kärp: Pakume ka loojate ja toetajate vahelist suhtluskanalit. Näiteks toetasin ühe plaadi väljaandmist ning muusik tõi minule selle plaadi koju kätte. See andis meile võimaluse suhelda. Loojatele on suur asi saada toetajatelt tagasisidet.

Laupmaa: Uutel tegijatel on kulkast suhteliselt raske raha saada, kuna neil ei ole ajalugu ette näidata. Neil on vaja ka tähelepanu, mida nad Hooandja kaudu saavad.

Merit Kask, Hooandja aastaraamatu koostaja: Bürokraatia vähesus on ka Hooandja ­eelis, siin ei pea sellist aruandlust tegema kui kulkas. Pead andma küll tagasidet, organiseerima toetajatele kingitusi või saatma tänukirju jne.  

Laupmaa: Paberimajanduse puudumine see on eelis kõikide fondide ees.

Kärp: Projekti õnnestumise korral võib tagasiside töö maht Hooandjas olla kulkaga võrreldes samasugune, kuid see on teistsugune. Loovale inimesele võib see aga paremini sobida.

Laupmaa: Teeme Hooandjas sama, mida riik – kogume raha ja jagame selle laiali. Aga teeme ilma keerulise ja suurema vahenduseta. Mingeid asju saab nii teha, aga loomulikult mitte kõike. Kulkale me end ei vastanda, paljud projektid on saanud toetust mõlemast.

Kas Eestisse mahuks veel üks Hooandja?

Laupmaa: Kunstivallas ilmselt mitte. Kui ta on erineva ampluaaga, siis miks mitte. Oleme mõelnud, et peaks tegema Hooandja tüüpi platvormi firmadele, et ettevõtete tegemiseks saaks küsida raha ja vastu pakutaks siis osalust ettevõttes. See on juriidiliselt keerukam kui Hooandja, aga maailmas on paar näidet juba olemas.

Millised on Hooandja plaanid?

Laupmaa: Tahame sisse tuua rohkem tehnoloogilisi valdkondi. Aga kõige olulisem plaan on aidata kaasa kodanikuühiskonna projektidele mingil muul moel kui raha. Näiteks oleks võimalik neid toetada oma tegevusega, pakkuda juriidilist nõu, ruume või mingeid vajaminevaid materjale.

Lisaks tahame kaasa aidata osaluseelarve protsessi arengutele. Esimese pääsukesena eraldas Tartu linn eelmisel aastal ühe protsendi arenduseelarvest, mis on 140 000 eurot, projektidele, mida linnaelanikud pidasid oluliseks. Selline osaluseelarve on levimas Tartust ka teistesse linnadesse: Viljandisse, Paidesse ja Kuressaarde ning Pärnusse. Kui kodanikud saavad otsustada mingi osa linna eelarve üle, siis nad võiksid seda teha Hooandjas.

Kärp: Kasutajaliidest tahaks ka paremaks teha.

Miks inimesed annavad raha?

Kask: See on win-win-olukord. Raha andja võib saada toetatud raamatu või plaadi palju odavamalt kui poest, võib saada ka tasuta. Usalduslik suhe tekitab sooja tunde. Võõrad inimesed usaldavad loojat, annavad raha juba ette veel tegemata asja eest. Toetajad tunnevad, et osalevad protsessis.

Laupmaa: Rahulolu, et tänu sinule saab see või teine asi toeks. Teadmine on lisa.

Kärp: Aeg-ajalt kasutatakse sõna «annetamine», kuid meie üritame seda vältida, sest see pole sugugi annetamine, alati saab raha eest midagi vastu. See ongi hooandmine.

Laupmaa: Peeter Laurits tunnistas, et oli meeldivalt üllatunud selle protsessi käigus saadud energiast. Ta tundis, et paljud inimesed tahavad, et ta raamatu välja annaks. Mingist fondist või kulkast tulev anonüümne raha on väiksema positiivse laenguga kui otse Hooandja kaudu saadud raha.

Miks teie ise Hooandjat teete?

Laupmaa:  See on huvitav eksperiment ja annab võimaluse saada ülevaade, mida keegi kusagil teeb.

Kärp: See on esimene näide uuest majandusmudelist, kus kõik inimesed osalevad asjade tootmisel, või käegakatsutav versioon sellest. Saab vaadata, kuidas see töötab, just Eesti kontekstis. Alguses oldi väga skeptilised, arvati, et Hooandja tüüpi asi ei lähe siin käima.

----------------------------------------------------------------

Kuidas Hooandja töötab?

Iseenesest on süsteem lihtne – raamatu, plaadi, lavastuse vms loomeprojekti tegija teeb enesest ja oma projektist paariminutise video, millele tuleb lisada ka projekti kirjeldus. Video ja tekstiline tutvustus riputatakse aadressile www.hooandja.ee. Hooandja tegijate väitel on parim viis mõjutada inimesi projekte toetama pakkudes rahastajatele põnevaid autasusid – erakordseid teenuseid või sündmusi, esemeid.

Projekt on Hooandja keskkonnas aktiivne kaks kuni kaheksa nädalat, mille jooksul peab kogunema eesmärgiks seatud summa. Kui see kokku ei tule, kantakse raha toetajatele tagasi. Kui projekt saab toetuse, kantakse kogu summa projekti autorile. Edasi on autoril kohustus lubatu täita.

Hooandja esitab eduka projekti autorile 5% suuruse arve platvormi kasutamise eest. Teenustasu on aga 7% kogusummast, kui projekt on üleval nii eesti- kui ingliskeelses keskkonnas. Kui küsitud summat Hooandjas ei koguta ehk projekt ebaõnnestub, siis selle eest Hooandja taotlejale arvet ei esita.

Hooandja pole eestlaste leiutis, ent siiski on ühisrahastuse platvormid üsna uued nähtused. Tuntuim seesugune keskkond on USAs tegutsev kickstarter.com. Populaarsed on Indiegogo, Rockethub, Unbound ja StartNext.

Kui soovite aga mõnd Hooandja projekti toetada, siis tuleb minna veebilehele www.hooandja.ee ja valida välja sobiv projekt ning siis vajutada pangalingile ning teha veebis teile sobiva summaga ülekanne. PM

-------------------------------------------------------------

Kommentaar

Andres Lõo

muusik

Minu ja Talis Paide projektil Faun Racket oli au saada Hooandjalt toetust oma esimesele vinüülväljaandele «Enter Projector». Summa oli arvestades plaadi väljaandmise kulu selline vahepealne, 1500 eurot, mis samas on natuke teistmoodi popmuusikale päris oluline ja suur summa. Ilma selleta poleks plaat ilmuda saanudki. Polegi ammu riigilt raha küsimist harrastanud, kuigi «Enter Projector» pälvis ka kulkalt heakskiidu. Raha kogumine Hooandja kaudu tundub pealtnäha lihtne, et kogud oma sõbrad kokku ja ehk leiad selle käigus uusigi, kuid tegelikult on see samasugune töö nagu raha teenimine. Selleks tuleb veenda inimesi oma muusika või muu visiooni vajalikkuses ja siis ta tulebki. Protsess kestis meie jaoks natuke üle kolme nädala ja pinget jagus lõppu ikka üsna korralikult. Hooandja plussiks võib pidada, et näiteks muusika väljaandmise puhul võib seda nimetada ka mingil määral ettemüügiks, kuivõrd peaaegu et praeguse poehinna eest said toetajad oma vinüüli ka kätte. Aruandeid ka täitma ei pea; kuidas sa oma raha kasutad, reguleerib ka pigem toetajate kullipilk ja su enda sisemine eetiline majakas.
-----------------------------------------------------------

Kultuurivedur

Kultuurivedur on ajalehe Postimees auhind ja aunimetus, mida antakse välja kord aastas eelmise aasta saavutuste eest. Auhinnaks on puusepp Boris Puusepa valmistatud puidust vedur.

Kultuurivedurid

•    2005 pärimusmuusik Ando Kiviberg pärimuskultuuri edendamise eest.

•    2006 arhitekt Ülar Mark avaliku arhitektuuridiskussiooni algatamise eest.

•    2007 operaator Mart Taniel filmide «Sügisball», «Nuga» ja «Jan Uuspõld läheb Tartusse» eest.

•    2008 Lastekirjanduse Keskuse juht Anne Rande laste juhatamise eest raamatute ja kaunite kunstide juurde.

•    2009 esseist ja tõlkija Märt Väljataga sarja «Avatud Eesti raamat» kureerimise ja ajakirja Vikerkaar toimetamise eest.

•    2010 ärimees Indrek Kasela Sõpruse kino elluäratamise eest.

•    2011 näitleja Juhan Ulfsak rollide eest Von Krahli teatris.

•    2012 saate «Tujurikkuja» meeskond kultuuripiiride avardamise eest.

•    2013 ühisrahastuse platvorm Hooandaja, sest annab paljudele võimaluse unistusi ellu viia.

Hooandja arvudes

•    Hooandja kaudu on raha küsinud 221 projekti.

•    Toetuse on saanud 135.

•    Õnnestumisprotsent 64% (lõppenud projektid).

•    Laiali on jagatud 375 272 eurot.

•    Veebilehte www.hooandja.ee on külastanud 580 000 vaatajat.

•    Suurimad eelarve ületajad: «Riigimeeste» laumäng ja «Matemaatika õhtuõpik».

•    «Matemaatika õhtuõpiku» tegijad soovisid koguda 7400 eurot, kuid 451 hooandjat andsid õpiku tegemiseks kokku 13 213 eurot.

•    Suurimad summad: TEDx Tallinn konverents ja teater NO99 lavastus «Iga eht südamelöök».

•    TEDx Tallinn konverentsi toimumist toetas 490 hooandjat 19 174 euroga, eelarve ületati 3554 euroga.

•    Teater NO99 lavastuse «Iga eht südamelöögi» tegemisel ummikusse jooksnud näitlejate tuulutusreisi toetas 518 hooandjat 10 000 euro asemel 15 185 euroga.