/nginx/o/2014/02/02/2792120t1h32e9.jpg)
MustonenFesti avaõhtu tõi Estonia kontserdisaali rahvast pilgeni täis. Kunagise Tallinna barokkmuusikafestivali mantlipärijana defineerib nüüdne MustonenFest end kui stiili- ja riigipiirideta üritust, pakkudes kuulajale muusikat alates koptide kirikulaulust kuni nüüdismuusika ja džässini, rääkimata asjaolust, et MustonenFest toimub veebruari lõpul ka Tel Avivis.
Ilmselt polnud juhuslik, et avakontserdi esimeses pooles kõlas just romantiline muusika, sest 31. jaanuar oli ühtlasi Franz Schuberti sünniaastapäev. Just selle Austria helilooja paljumängitud 8. sümfooniaga h-moll, mida kolmanda osa puudumise pärast tuntakse kui lõpetamata sümfooniat, alustas Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) Andres Mustoneni juhatusel pikka kontserdiõhtut.
Sageli markantse ja eksperimenteerimisalti lavastiiliga silma paistev Mustonen oli teosele lähenenud paraja rafineeritusega – ei mingeid (ootamatuid) üllatusi, ning sümfoonia mõjus ERSO esituses läbitöötatult ja nauditavalt. Kenade detailide kulgemise kõrval tundus aga vajaka jäävat suurest sümfoonilisest plaanist.
Schubertile sekundeeris kontserdi esimeses pooles teine tuntud romantiline helilooja, sakslane Robert Schumann. Tema kolmeosalise tšellokontserdi a-moll kandis ette festivali külalisesineja Mario Brunello, kelle aval ja ekspressiivne mängustiil näis publiku kõrval sütitavat ka teda saatva orkestri.
Brunello vedas Schumanni teost seda palju esitanud interpreedi enesekindluse, jõulisuse ja elaaniga. Tulemuseks ääretult värvirikas, kõnekas ja virtuoosne tõlgendus. Publik reageeris suurte ovatsioonidega ning Brunello vastas kahe lisalooga: prantsuse barokiajastu keelpillil viola da gamba’l ja armeenia traditsioonilisel puhkpillil dudukil, nende pillide kõla ja mängustiili tegelikult oma kallihinnalisel 17. sajandi Itaalia meistri Maggini valmistatud tšellol vapustavalt imiteerides.
Kontserdi teises pooles kõlas Eesti laval esmakordselt poola helilooja Henryk Górecki 1976. aastal valminud ning pärast kriitikute esimesi hävitavaid hinnanguid maailma müügiedetabelite tippu kerkinud tunniajane «Kurbade laulude sümfoonia».
Teose kolm osa põhinevad poolakeelsetel tekstidel, mille ühine nimetaja on emade ja laste lein. Minimaalne muusikaline materjal, mida helilooja kasutab – üha ketrav meloodialõik, aiva korduv harmoonia –, on põimitud ääretult traagiliseks ja kuulajat hingepõhjani puudutavaks helikangaks. Tekste siiralt ja pieteeditundeliselt laulnud (või tuleks pigem öelda itkenud?) mustas tagasihoidlikus kleidis briti sopran Mhairi Lawson andis teose õnnestumisse oma suure panuse.
Sümfooniast lähtuvasse õhustikku lisasid viimase emotsionaalse vindi kontserdisaali seinale kuvatud fotod Varssavi getost ja nende (laps)elanikest Teise maailmasõja ajal. Valik polnud juhuslik, sest sümfoonia teise osa tekst pärines 1944. aastast, mille toona 18-aastane kinnipeetav Helena Błażusiakówna oli kritseldanud Zakopane gestaapo keldriseinale: «Ema, ära minu pärast nuta.» Saalist kostva reetliku nuuskamise järgi võib oletada, et ilmselt oli nii mõnelgi kuulajal raskusi pisarate tagasi hoidmisega.
MustonenFest
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Mario Brunello (tšello, Itaalia), Mhairi Lawson (sopran, Suurbritannia), dirigent Andres Mustonen.
MustonenFesti avakontsert
31. jaanuaril Tallinnas Estonia kontserdisaalis.