Teatrid saavad raha uutmoodi

Theatrum laienes kunagisse Tallinna vanalinna menukohta Kloostri Aita. Sealset kultuuriprogrammi kureerib pärimusmuusik Jaak Johanson, kes sätibki ühe kontserdi eel prožektoreid paika. Foto: Karli Saul

Milline etendusasutus ja kui palju riigilt toetust saab, otsustab kultuuriministeeriumi koostatud komisjon.

Selleks esmaspäevaks pidid teatrid esitama kultuuriministeeriumile taotluse, et saada 2015. aasta riigieelarvest tegevustoetust. Komisjonile, kuhu kuuluvad Raul Oreškin, Jaanus Rohumaa, Anu Kivilo, Jaak Allik, Monika Larini, Toomas Siitan ja Marika Tuusis, tuli esitada etendusasutuse üldine arengukava, arengukava finantsplaan, repertuaarikaart ja personali koosseisu struktuur.

Otsuse, kes hakkab järgnevate aastate jooksul riigi käest toetust saama, langetab komisjon veebruarikuu jooksul. Kas ja kui palju raha tegevustoetusteks ehk lavastuste väljatoomiseks ja näitlejatele-lavastajatele palga maksmiseks eraldatakse, saab kultuuriminister kinnitada aga alles pärast 2015. aasta riigieelarve vastuvõtmist.

Toetuse määramiseks ja jaotamiseks on kultuuriminister moodustanud nõuandva komisjoni, kus võib olla kuni üheksa liiget. Sinna kuuluvad sõltumatud spetsialistid, kes oleksid pädevad hindama korraga sõna-, muusika- ja tantsuteatrit, aga ka teatrit noorele vaatajale ja muusikavaldkonna kontserdiorganisatsioone.

Kuna selliseid inimesi napib, kutsus ministeerium kokku ka komisjoni abistavad eksperdigrupid: üks eksperdigrupp koosneb muusikavaldkonna spetsialistidest ja teine teatrit tundvatest inimestest. Nemad hakkavad komisjonile nõu andma, komisjon omakorda teeb ettepaneku ministrile, kellele jääb lõppvastutus.

Kõik ei saa raha

Varasematel aastatel lähtus kultuuriministeerium teatrite rahastamisel AITAdest (arvestuslik inimtööaasta) ehk kui palju töötajaid peab ühes teatris palgalistel ametikohtadel töötama selleks, et saaks anda etendusi ja samal ajal tuua välja teatava hulga uuslavastusi. Suurtel riigiteatritel, praegustel riigi osalusega sihtasutustel, oli keskmiselt 105 AITAt.

«Riigikontroll heitis ministeeriumile ette, et etendusasutuste seaduses pole mitte kusagil mainitud sõna «AITA»,» põhjendas kultuuriministeeriumi teatrinõunik Hillar Sein, miks AITAdest teatrite rahastamisel loobuti. «Seaduses räägitakse piletihinna toetuste määramise puhul külastaja toetusest. AITA-süsteemi loogika põhines majas töötavate inimeste arvul.»

Kaks aastat tagasi esitasidki üle kolmekümne etendusasutuse kultuuriministeeriumi vastavale komisjonile taotluse saada ministeeriumilt 2014. aastaks tegevustoetust.

Komisjon, kuhu tollal kuulusid Ragnar Siil, Kristiina Reidolv, Jaak Allik, Priit Raud, Kristiina Garancis, Kaarel Oja, Tea Varrak, Tõnu Tepandi ja Marika Tuusis, leidis, et 2014. aastal ei peaks riigieelarvest tegevustoetust saama Tallinna Tantsuteater, Fine 5, MTÜ Kell Kümme, MTÜ Varius, MTÜ Miksteater, MTÜ Polygon Teater, MTÜ Piip ja Tuut, Vene Noorsooteater, Tartu Suveteatri Selts ja Vene Teatri Kool.

«Mitme teatri puhul on tegemist projektiteatritega, riik aga ei ole praegu võtnud suunda rahastada projektiteatrite tegevust läbi tegevustoetuste. Selleks on Eesti Kultuurkapital,» ütles Sein ja täpsustas, et repertuaariteatrit ja projektiteatrit eristab uuslavastuste arv ning repertuaari olemasolu ehk etendusi mängitakse teatava regulaarsusega.

Ta nentis, et kahjuks on kõiki uusi algatusi ja tegijaid väga keeruline võtta kultuuriministeeriumi tegevustoetuse «reale». Sest riigi eelarveraha on piiratud.

«Kui nüüd mõni teater on saanud kaks-kolm aastat riigilt raha, kuid neljandal aastal tehakse kultuuripoliitiline otsus, siis on väljakukkumine valus. Pigem tuleks pöörata pilgud kultuurkapitali poole, et sealt konkreetsetele lavastustele toetust küsida.»

Kolmandikkude süsteem

Komisjonil, kes etendusasutustele riigieelarvest toetusi määrab, on voli otsustada, kas see antakse üheks või kolmeks aastaks. Viimane aga ei tähenda, et järgneva kolme aasta tegevustoetuse summa oleks teatritel teada. Seda tuleb igal aastal uuesti taotleda ehk esitada etendusasutuse üldine arengukava, arengukava finantsplaan, repertuaarikaart ja personali koosseisu struktuur.

Suure tõenäosusega ei pea teatri loominguline juht ja direktor komisjoni ees oma plaane kaitsma. «Teatritel on põhimõtteline kindlus,» tõi Sein esile kolmeaastase rahastustsükli eelise.

Komisjonile esitatud repertuaariplaane vaadates ei saa Seina sõnul mingeid suundumusi esile tuua. Sest paljud plaanid ei saa kunagi teoks: ei saada autoriõigusi, näitlejad vahetavad teatrit, lavastajal tuleb mõni parem idee jne.

Teatreid, kes plaanidest kinni ei pea, pole seni karistatud. «Karistamine pole kunsti puhul mõttekas. Nii mõnigi teatripreemia saanud lavastus jääks sündimata, kui me liiga jäigad oleksime. Aga repertuaariplaani nõudmata jätta ka ei saa. Rahastamisotsuste tegemisel ei vaadata ainult tulevikku, vaid ka teatrite viimaste aastate tegevust, kõiki tulemusi, saalide täitumist, repertuaarivalikuid jne. Otsus tehakse kõiki aspekte kaaludes, ka üldist kultuuripoliitikat, regionaalset paiknemist arvestades.»

Lisaks riigilt saadavale toele peab iga teater teenima kolmandiku vajaminevast rahast ise. «See tähendab, et kui oled saanud komisjonilt jaatava otsuse, garanteerib ühe kolmandiku riik, teise kolmandiku peab teater ise teenima ja viimase kolmandikuga viib riik ellu kultuuripoliitikat – kas annab kogu selle raha teatrile või ainult osaliselt, see tähendab, kas teater peab oma plaanides tegema korrektiive või kasvatama omatulu,» selgitas Sein.

Ta lisas, et selles kolmandik-kolmandik-kolmandik-süsteemis on oma loogika ja iva sees, kuid kui hästi see süsteem end õigustab, näitab aeg. «Ma ei ütle, et see süsteem on ideaalne, aga antud olukorras on see lahendus parim.»

Milliste teatrite eelarve kasvas?

Teatrinõunik Hillar Seina kinnitusel kasvas kõigi riigieelarvest tegevustoetust saanud etendusasutuste eelarve. Kokku eraldas riik 2014. aastal etendusasutustele 3 577 701 eurot rohkem kui 2013. aastal. See summa on koos kõigi personali- ja halduskulude, investeeringutoetuste ja teatrite finantskohustuste täitmisega.

Protsentide poolest kasvas kõige rohkem Theatrumi eelarve. Kui 2013. aastal oli neil kasutada 114 563, siis tänavu 230 340 eurot. Põhjuseks teatri laienemine kunagisse menukohta Kloostri Aita, kus Theatrumi eestvedamisel toimuvad kirjandus- ja tantsuõhtud ning kontserdid. «Theatrumi tegevuskulude kasv on riigi kultuuripoliitiline samm. Tahame, et Tallinna vanalinnas oleks selline keskus, nagu Theatrumi plaanid praegu seda ette näevad,» põhjendas Sein.

Eelarve kasvas ka Tartu Uuel Teatril, 33 695 euro asemel sai Ivar Põllu juhitav teater riigilt 53 912 eurot. Ka seda peab Sein kultuuripoliitiliseks otsuseks.

Ugala eelarve kasvu põhjus on aga teatrihoone remondi ettevalmistus. Ka Vanemuise puhul on selleks renoveerimine, täpsemalt väikese maja renoveerimise lõpetamine, aga ka ettevalmistused lavatehnika väljavahetamiseks kogu teatris. Sihtasutuse Nuku eelarve kasvu taga on hoone eest Riigi Kinnisvara ASile makstavate rendimaksete suurenemine.

Kontserdiasutuste kogutoetus aga vähenes 4,18 protsendi ehk 352 308 euro võrra. Selle muutuse taga on Eesti Kontserdi finantskohustuste vähenemine.

Kes otsustavad teatriraha üle

•    Raul Oreškin (esimees) – kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler

•    Jaanus Rohumaa – näitleja ja lavastaja, kultuuriministeeriumi esindaja

•    Anu Kivilo – Rahvus­vahelise Arvo Pärdi Keskuse tegevjuht, kultuuriministeeriumi esindaja

•    Jaak Allik – Eesti Teatriliidu esindaja

•    Monika Larini – Eesti Etendusasutuste Liidu esindaja

•    Toomas Siitan – Eesti Muusikanõukogu esindaja

•    Marika Tuusis – rahandusministeeriumi esindaja

Komisjoni nõustavad eksperdigrupid

TEATER

•    Raul Oreškin (esimees)

•    Jaanus Rohumaa – näitleja ja lavastaja

•    Leino Rei – näitleja ja lavastaja

•    Kristiina Garancis – tantsu- ja teatrikriitik

•    Paul Himma – muusik ja teatritegelane

•    Jaak Allik – Eesti

Teatriliidu esindaja

•    Monika Larini – Eesti Etendusasutuste Liidu esindaja

KONTSERDIASUTUSED

•    Raul Oreškin (esimees)

•    Oleg Pissarenko – džäss­muusik, Eesti Jazzliidu juhatuse liige

•    Anu Kivilo

•    Toomas Siitan – muusikateadlane, Eesti Muusikanõukogu juhatuse liige

•    Villu Veski – saksofonist, MTÜ Eesti Muusikafestivalid juhatuse esimees

•    Marje Lohuaru – muusikapedagoog ja pianist, Eesti Muusika Arenduskeskuse juhatuse esimees

•    Timo Steiner – helilooja, Eesti Heliloojate Liidu juhatuse liige