Kultuurisoovitused

Ka «Free Range» on Berliinis

Piletisappa võetakse end juba eelmisel õhtul.

FOTO: AP/Scanpix

All the world’s a stage, teadis Shakespeare. Neljapäeval algava 64. Berliini filmifestivali avafilmi «Hotell Grand Budapest» tutvustus ei taha kuidagi kehvem olla ning teatab, et hoopis hotellifuajee on maailmateater.

Wes Andersoni uue üllitise tegevustik hargnebki pealkirjas mainitud luksushotellis möödunud sajandi kahe ilmasõja vahelisel perioodil. Hotellide iseärasuseks on aga see, et üldjuhul viibitakse neis ajutiselt. Huvitav, kui paljud seekordse Berlinale kavva arvatud uudisfilmidest võiksid osutuda filmimaailma püsiasukaiks, keda põhjust ka tulevikus meenutada?

Meie Berliinis

Meile on tänavusel Berlinalel mõistagi kõige tähtsam, et Foorumi kavas linastub Veiko Õunpuu «Free Range. Ballaad maailma heakskiitmisest».

Suisa esimest korda me Berliini programmides siiski esindatud pole. Meenutuseks: Peeter Simmi «Head käed» oli 2002. aastal tähtsuselt teises programmis Panoraam (pälvides üksiti Manfred Salzgeberi auhinna) ja Mark Soosaare «Isa, poeg ja püha Toorum» Panoraami dokumentaalide osas 1998. aastal. Lastefilmide kavva on kuulunud nii «Leiutajateküla Lotte» kui «Lotte ja kuukivi saladus». Foorumi kavas oli 2005. aastal ka kuue Kesk-Ida-Euroopa maa noore filmitegija ühisprojekt «Lost and Found», Eesti osa autoriks Mait Laas.

Berlinale rohkete haruprogrammide seas on Foorum üks eakamaid (alates 1971. aastast). Vanusest hoolimata püüab see keskenduda just uue otsingutele ja noorte autorite filmidele. «Free Range» linastub seal pühapäeval, 9. veebruaril, ja kohal peaksid lisaks Veiko Õunpuule olema operaator Mart Taniel, produtsent Katrin Kissa, osatäitjad Lauri Lagle ja vahest ka Jaanika Arum.

Foorumi kavas on kokku poolsada filmi, konkurssi pole, küll aga võivad filmid pälvida FIPRESCI või ka oikumeenilise auhinna. Filmiturul linastatakse veel Zaza Urušadze «Mandariine», Ilmar Raagi «Kertut» ja René Vilbre lastelugu «Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus».

Tänavusest lastefilmide programmist võime leida kaks lõunanaabrite animatsiooni: Dace Rīdūze «Väike Ruddy» ja Jānis Cimmermanise «Vasa». Muide, üksnes animatsiooniga on esindatud ka meie idanaabrid (Leonid Šmelkovi «Mu isiklik põder»). Leedut pole seekordses filmikavas üldse.

Võistlusprogrammi esimeses otsas on üks enim oodatud linateoseid juba nimetatud Andersoni hotelli-film, tagumises pooles aga mõnegi ajakirjaniku arvates Richard Linklateri «Poisipõlv», milles autor on jälginud ühe nooruki arengut 12 aasta jooksul.

Veel pikem «Nümfomaan»

Lisaks 20 võistlusfilmile pakub Berlinale teadagi palju muudki. Olgu või Lars von Trieri «Nümfomaani» I osa eksklusiivne director’s cut – nimelt jõudis film kinodesse lühendatul, kahetunnisel kujul, Berlinale külastajal on aga võimalus olla kinosaalis 28 minutit kauem. Üks seekordse Berlinale tähelepanuväärseid linastusi on aga kindlasti saksa ekspressionismi klassika, «Dr. Caligari kabineti» uus, restaureeritud ekraaniversioon.

Järgneva kümmekonna päeva jooksul on võimalik valida 409 eri kavades linastuva ning 778 Euroopa filmiturul osaleva filmi vahel (osa neist küll ilmselt kattuvad). Läbivaatusi on kokku tuhatkond, pluss teine tuhatkond filmiturul. Auhinnasaajad peavad selguma järgmisel laupäeval.

Tagasi üles