/nginx/o/2009/10/12/248832t1h240d.jpg)
Kui viimase kümne aasta jooksul on Eestis valminud keskmiselt neli pikka kinomängufilmi aastas, siis mullu valmis neid seitse, mis on ühtlasi kogu taasiseseisvumisaja rekord, teatas Statistikaamet.
Mullu esilinastus rekordarv Eesti filme
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2009. aastal toodeti Eestis 86 filmi — 25 pikka filmi ja 61 lühifilmi.
Kinos esilinastunud Eesti mängufilmidest olid Eesti Filmi Sihtasutuse andmeil vaadatuimad «Pangarööv» ja «Püha Tõnu kiusamine», mis kogusid vastavalt 6500 ja 5800 vaatajat. Kuigi vaatajaarvud jäävad varasematele populaarsematele kodumaistele filmidele alla, tasub silmas pidada, et mõlemad esilinastusid 2009. aasta lõpus ja kogusid oma vaatajad paari kuuga.
Vaadatuimateks dokumentaalfilmideks olid «Disko ja tuumasõda» ja aasta lõpus esilinastunud «Riigireetur», mis kogusid vastavalt üle 4000 vaataja ja 1300 vaatajat.
Mullu toodetud filmide koguarv oli poole väiksem kui viimasel kümnendil keskmiselt. Pikkade filmide koguarv suurenes varasema aastaga võrreldes kolme filmi võrra, lühifilmide arv on viimastel aastatel märgatavalt vähenenud. Eesti filmitegijate valminud 25 pikast filmist kaheksa olid mängufilmid ja 17 dokumentaalfilmid.
2009. aastal käis kinos üle 1,7 miljoni inimese, neist vaatas kodumaiseid filme 28 000. Eesti filmide näitamise eest said kinod piletitulu 1,2 miljonit krooni.
Eesti kinodes linastus mullu 313 filmi, millest 8 protsenti olid Eesti päritolu.
Pikk kinofilm on vähemalt 60 minuti pikkune film, mis on tehtud kinos näitamiseks. Lühifilm on kuni 59-minutise kestusega kinofilm või kuni 51-minutise kestusega videofilm.