Võrukeelne laulupidu tõi kokku 7000 inimest

Ühendkoorid ja rahvatantsijad esitamas peo viimast laulu «Är’ ei lää’» (Ära ei lähe). Foto: Mari-Liisa Parder

Põlvas Intsikurmus laupäeval peetud võrokeelse laulupeo «Uma pido» peakontserdist võttis osa ligi 7000 inimest.

Laulupeo lavastaja Raivo Trass jäi peo lavastusega väga rahule ning tema sõnul kulges kõik nii, nagu oli planeeritud.

«Ilmselt saavutasin ma selle, mida ma regionaalsete laulude puhul saavutada tahtsin. Murdekeelne sõnavägi, viisivägi ja tantsu energia töötasid üheskoos ja lõid erinevaid meeleolusid ning kujundeid, mis on niisugusel peol tarvilikud ja igati omal kohal,» võttis Trass peo emotsiooni kokku.

Laulupeo projektijuht Triinu Ojar kinnitas, et kindlasti ei jää see «Uma pido» viimaseks. «Kuid kokkuvõtteid tehes küsime kõigi arvamust, kas on õige jätkata üle ühe aasta nagu algselt plaaniti. Usutavasti on järgmise peo kohaks jälle Võru ja Kubija laululava,» märkis Ojar.

Taasavatud Intsikurmu laululava ei ole oma eluaja jooksul nii suurt esinejaskonda ja publikut võõrustanud kui lõppenud nädalavahetusel, mil laulukaare all esines 3300 lauljat ning publikuna kogunes pidu vaatama umbes 3700 inimest.

Pidu algas nakatuspääväga juba 28. mail, mil toimusid kontserdid Põlva Maarja kirikus, neljarattaliste mootorita sõidukite mäest alla laskumine ning laulupeotule süütamine ja hoidmine Taevaskojas.

Võrukeelse laulu- ja rahvapeo traditsiooni jätkav «Uma pido» tõi ühise laulukaare alla inimesi nii Põlva-, Võru-, Tartu- ja Valgamaalt kui ka mujalt Eestist ja Lätist ning Soomestki. Tegemist on võru keele ja kohaliku kultuuri peoga, kus ülistatakse võru kultuuri ja võrokeseks olemist.

«Uma pido» tunnuslauseks valitud «Ku keskkotus kimmäs, sõs ladva' laulva'» iseloomustab võrokeseks olemist ja võrukeelset kultuuri nagu elujõulist puud – kui juured on kindlalt maas ja tugev tüvi tõuseb kõrgustesse, siis saab latv tuules õõtsudes vabalt laulda.