Bonobo – mitte lihtsalt läptopi vahtimine

Bonobo Rock Cafés. Foto: Risto Kozer

Suuremat sorti kontsertide korraldamisega kaasneb alati ka ulatuslik meediakampaania, mille eesmärk on kõnetada võimalikult laia kuulajaskonda. Ka Bonobo kontserdi turundamisel kasutati sellist strateegiat ning nagu näha, tehti seda edukalt.

Kui piletid 9. detsembril müüki paisati, oli kontsert kahe nädala pärast juba välja müüdud. Publiku seas levis selle kohta kaks teooriat. Ühe levinud teooria järgi tõmbasid turundusprotsessi käima kolm kohalikku  hipsterit, kelle kiidusõnade peale üle Eesti pileteid soetama hakati. Teise teooria kohaselt on Bonobo (Simon Green) lihtsalt selline artist, kes huvitaval kombel kõige laiemalt keskmist muusikasõpra siinses kontekstis kõnetanud on.

Kõigepealt soojendajad. Sander Mölder kui tuntud souli- ja naistehurmur alustas mesimagusa souli valikuga, tema käekirja meelitav sünergia peegeldus eelkõige õrnema soo esindajate kehadest. Ja tuleb tõdeda, et neid polnud vähe. Teiseks soojendajaks oli Firejosé (Mark Stukis).

«The North Borders Tour 2014» raames Rock Cafes üles astunud Bonobo ansambel oli professionaalselt koostatud, mis tema albumitel eriti välja ei paista. Seda kinnitab ka viimane arvustus kuulsas Pitchforkis, kus plaati hinnati kuue punktiga kümnest. Kuid tuuriga oli mees kokku ajanud tõsise live-ansambli, kes kontserti jõuliselt toetas.

Kuulda sai nii mitmesuguste puhkpillide kui ka trummari sooloetteasteid, kes improvisatsioonide vaibudes koos ülejäänud bändiga pehmet džässi edasi mängisid. Kogu lavakava oli samuti osadeks liigendatud. Selline mitmekihiline kontseptsioon ei mõjunud kuigi veenvalt, kuid publikule näis atmosfäär korda minevat.

Kuigi plaadi «The North Borders Soul» žanriliseks määratluseks on andmebaasides märgitud downtempo ja soul, liikus ansambli stiil üha enam improvisatsioonilise džässi poole. Kord oli laval terve bänd, siis jälle Simon Green üksi koos süntesaatoritega.

Kuna uue albumi tegemisel on tõhusalt kaasa löönud ka Cinematic Orchestra mees Grey Reverend, siis on sellised meditatiivsed džässimõjutused ka mõistetavad. Noore laulutalendi Szjerdene esituses töötas too cinematicorchestralik vaib igatahes korraks päris autentseltki, kuigi tegelikult oli laval mitte eriti avangardne Bonobo. Poleks olnud live-bändi ja Szjerdene’i vokaali, oleks kontserdi näol tegemist olnud ühe igava läptopipõrnitsemisega.

Kontsert

Bonobo (UK), Sander Mölder, Firejose ( Eesti)

Rock Cafés 18. veebruaril