Korea-soome kompanii

Ühislooming: Aamu Song ja Johan Olin näitavad oma puidust valgusteid. Foto: Piia Kauts

Korealanna Aamu Song ja soomlane Johan Olin käisid mullu suvel mööda Eestimaad meie saladusi avastamas ja disainisid oma leidude põhjal vahvaid esemeid.

Songi-Olini disainitud kollektsioonist pärinev, Avinurme meistrite valmis tehtud tünnikomplekt – stiilsed ja omanäolised tumbad ja laud – rõõmustaks ilmselt iga suvila- ja/või saunaomanikku. Lastetuppa sobiksid auto- ja bussikujulised valgustid ja puidust mänguasjad, söögituppa laastust punutud lambivarjud jne. Mitmed nostalgia­sugemetega esemed, näiteks Tallinna olümpiaregati maskoti Vigri müts, meenutavad paljudele eestlastele lapsepõlve.

Johan Olini lapsepõlv möödus Põhjalahe kaldal vaikelulises Kokkolas, Aamu Song aga kasvas üles miljonilinnas Soulis. Tema mängumaa asus siiski city’st eemal, vanavanemate imelises aias, kus tüdruku suurteks lemmikuteks olid sipelgad.

Noored kohtusid 1998. aastal Helsingis praeguses Aalto ülikoolis. Koostöö laabus suurepäraselt ning 2000. aastal rajati oma firma Company. «Kolm on rahvahulk, aga kaks on kindlasti seltskond ehk kompanii,» selgitab 2010. aastal Soome riikliku disainipreemiaga pärjatud tandem, kelle värske lähenemisviisiga kavandatud rõivad, esemed ja sisustus on menukad paljudes kohtades maailmas.

Kollektsiooni «Eesti saladused» loomiseks rändasid Song ja Olin Tallinnast Narva, sealt edasi Avinurme, Järva- ja Võrumaale, Muhu saarele ja mujale. Varem olid nad tegelnud muude maadega, alustades 2007. aastal koos Helsingi nüüdiskunsti muuseumiga Kiasma projekti «Soome saladused». Seljataha on jäänud retked Koreasse, Vietnami, Belgiasse, Kesk-Soome, Rootsi ja Venemaale.

Disainereid võluvad eri paikade kultuuripärand, tootmistavad, rahvuslik käsitöö ja materjalid. Kohalike meistrite osav töö on inspireerinud neid looma uuenduslikke asju. «Saladuste» raames sündinud tooteid müüvad Song ja Olin Helsingis oma poes «Salakauppa/Salakauplus», sinna jõuavad ka kõik projekti «Eesti saladused» esemed.

«Maailma kultuur on tänaseni üllatavalt mitmepalgeline, loodame, et eri paikade omanäolisus säilib. Meie aga õpime üha uusi asju reisides, inimestega suheldes ja töötades,» ütles Song, kellele Eestimaa-reisil meeldis kõige rohkem Narva kui isemoodi linn.

Olini sõnul hämmastas neid ka eestlaste teekultuur: «Imetlusväärne, kui paljud valmistavad teil ise teesegusid, kasvatavad ürte ja korjavad ravimtaimi. See oli muljetavaldav ja sundiski meid Eesti tee(segude) teemat projekti kaasama. Teie põlevkivikaevandusi külastades tundsime aga, nagu oleksime kogenud tõelist saladust.»

Näitust «Eesti saladused» saab vaadata veel täna ja homme tarbekunsti- ja disainimuuseumis.