Luule Epner: «Tänane Eesti teater on liigirikas»

Stseen Tallinna Linnateatri lavastusest «Utoopia rannik. I osa. Teekond». Foto: Siim Vahur

Teatriteadlane ja teatriauhindade sõnateatri žürii esimees Luule Epner tunnistab, et ka tema ei tea, kes kuulutatakse 27. märtsil Tallinna Linnateatris toimuval peol eelmise aasta parimateks näitlejateks. Sest laureaatide valimine seisab veel ees. «Mul on mõnes kategoorias mõned oletused, aga mitte kõigis,» tõdeb Epner. Aga neist oletustest, nagu ka isiklikest eelistustest ta täna pigem vaikib.

Nominentide nimekirjast toob Epner esile, et lisaks pealinna teatritele on esindatud nii Ugala, Rakvere ja Kuressaare teater kui ka üksikprojektid. «Vanemuine tõesti nominentide hulka ei jõudnud, kuid näitleja nominatsiooni eelnimekirjades oli ta siiski arutelu all.»

Millise hinnangu annate sõnalavastuse žürii esinaisena teatriaastale?

Kuigi polnud mäekõrguselt teistest üle ulatuvaid lavastusi, oli päris hea teatriaasta. Aga oleks ka palju tahta, et igal aastal esietenduks mingi vapustavalt uudne või ülihea lavastus. Võib isegi öelda, et oli tavaline teatriaasta. Kuid tavaline ei tähenda halli või keskpärast, igavat. Tavaline pigem selles mõttes, et Eesti teatris on muutunud suur mitmekesisus tavaliseks.

Head ja huvitavat teatrit tehakse nii suurtes teatrites kui ka väikestes, nii suveprojektides kui talveteatris. Seda head ja huvitavat teatrit tehakse väga erineval viisil, võimalusi on väga palju. Sellele osutab ka meie eriauhindade põhjendusse tulnud sõna «liigirikkus». Eesti teater on tõesti praegu liigirikas ja see kehtib ka eelmise aasta kohta.

Milliseid üldisemaid trende saate esile tuua?

Aktsepteerituks ja tavaliseks on muutunud paljud teatritegemise viisid, mille üle oleks kümme aastat tagasi arvatavasti vaieldud, kas see on üldse teater.

Milliseid viise te silmas peate?

Näiteks seda, kui ei toetuta kirjanduslikule alusmaterjalile, vaid trupp teeb teksti ise. Või siis niisugused lavastused, mis liiguvad teatri piirialadel, seal, kus puutuvad kokku teater ja visuaalkunstid, teater ja tegevuskunst. Siin võib näiteks tuua Andres Noormetsa lavastuse «köök/keittiö». Või «rhizomedia.risomeedia». Näiteid võiks tuua rohkemgi. Teater on nullindatel oma võimaluste piire kogu aeg avardanud. Teater on mitmekesistunud oma vormidelt, meetoditelt ja kunstilistelt võtetelt.

Saab siis erinevaid asju võrrelda?

Tõepoolest võivad erinevused minna nii suureks, et žüriil võib olla raske neid lavastusi ühtsetelt alustelt hinnata. Seepärast otsustas teatriliidu juhatus hakata järgmisest aastast seniste eriauhindade asemel välja andma uut auhinda, mis on mõeldud lavastustele, mida pole võimalik üheselt kuhugi liigitada – sõna-, muusika-, tantsuteatri vahepeal liikuvatele lavastustele või lavastustele, kus ühendatakse teatri ning visuaalkunstide väljendusvahendeid.

Kas on olemas mingisugune teater, mida mujal juba tehakse, kuid Eestis on veel avastamata?

Ma ei tunne välisteatrit nii hästi, et võiksin näpuga näidata ja öelda, et seda tüüpi meil veel pole. Kui rääkida laiemalt, siis kasutatakse üldnimetust «postdramaatiline teater», mille alla koonduvad paljud mittetraditsioonilised teatritegemise viisid, ja sellist teatrit on meil piisavalt palju.

Kuid tahan rõhutada, et me ei peaks muretsema, kas meie teatris on kõike seda, mis on läänes. Võiksime mõelda pigem nii, et meil tehakse ka niisugust teatrit, mida niisugusel kujul mujal ei leidu.

Milline see teater on või võiks olla?

Kui nimetada vaid mõnd võimalust, siis näiteks tundub, et küllalt omapärane on Andrus Laansalu ja Erik Alalooga tehtav tehnoloogiline teater. Aga see võiks olla ka teater, mis tegeleb meie oma folkloori, pärimusega, soomeugriliku elutunnetusega.

Samas polegi selline kõrvutamine mõttekas, sest meie teater pole mingi kolkanähtus, mis peaks iga hinna eest Euroopale järele jõudma. Suhtleme Euroopa teatriga kui võrdne võrdsega.

Üheks Eesti teatri tugevuseks on ka näitlejate tihe ansamblimäng ja partneritunnetus. Meie näitlejad ei soleeri. Seda Euroopas väga ei kohta.

Kui tihti teie saalis tunnete, et lavastus pole õnnestunud?

Eks seda juhtub küll, kuid ma ei ütleks, et ülearu palju. Tegin natuke statistikat ja saan öelda, et umbes 40–50 uuslavastust äratasid žüriis mingist aspektist huvi ning olid arutuse all. See on päris suur arv.

Mille järgi teie tunnete, et on hea lavastus?

Hea on minu jaoks niisugune lavastus, mis puudutab mind emotsionaalselt või erutab intellektuaalselt või teeb mõlemat. Kui mõlemat, siis on eriti hea.

Palun tooge nominentide nimekirjast esile need lavastused.

Ei, ei! Ma ei tohi seda teha enne, kui on laureaadid välja kuulutatud. See pole eetiline.

Aasta lavastuse tiitlile kandideerivad «Titanicu orkester» ja «Utoopia rannik. I osa. Teekond», mille poolest need esile tõusid?

Aasta lavastuse puhul on tähtis, et lavastus oleks tervikuna tugev: huvitav dramaturgiline alus, hea lavastajatöö, visuaalne mõjuvus ning muidugi head rollid. Need lavastused ongi nomineeritud mitmes kategoorias.

Kus on tihedam konkurents, kas naisnäitlejatel või meesnäitlejatel?  

Meesnäitlejate osas kipub konkurents olema tihedam, kuid neile on ka rolle rohkem. Nominatsioone vaadates torkab silma, et mõni näitleja on nomineeritud mitme rolli eest, näiteks Elisabet Reinsalu või Argo Aadli kaks peaosa.

Ka mina tõstsin Reinsalu teatriaasta kokkuvõttes esile, sest lisaks suurtele teatrirollidele on ta vallutanud ka teleekraani. Ta on õitsele puhkenud, veel mõned aastad tagasi ei oleks osanud arvata, et temast saab linnateatri esinäitlejanna.

Oluline on ka see, millisel kohal on need rollid näitleja isiklikus biograafias, kas on uus kvaliteet või esineb ta n-ö tuntud headuses. Elisabet Reinsalu puhul on näha, et ta on jõudnud uude kvaliteeti.

Kui tuntud headusest rääkida, siis leiab nominentide seast Ita Everi.

Aga siiski oli see natuke üllatav roll ka, niisuguses vanuses mängida sellise energia ja jõuga, seda nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt.

Olen väga rõõmus, et näen kõrval­osade nimekirjas Marika Vaariku nime. Sest tema roll «Ilona.Rosetta.Sues» oli hoopis teistsugune kui jõuliste naiste rollid NO99s. «Ilonas…» oli ta laval narts. See roll näitas Marika Vaarikut hoopis uue nurga alt.

Kuid meenutame, et Marika Vaarik on varemgi nominent olnud. Tal on stabiilselt tugev tase. Olen nõus, et «Ilona.Rosetta.Sue» roll, alkohoolikust naine, oli midagi uut. Sellist rolli on väga raske mängida nii, et see ei muutuks vastuvõetamatult naturalistlikuks. Seda rolli oli  valus vaadata, aga ikkagi kuulus see kunsti piiridesse.

Aga ma ei tahaks hakata nominatsioone eraldi kommenteerima.

Eelmise aasta uue suunana tooksin esile veel Kinoteatri püstijalakomöödiad. Kas nad on teater või on tegemist liiga meelelahutusega?

Nad kuuluvad kindlasti liigirikkasse Eesti teatrisse. Nad on omaette nähtus, millel hoiame silma peal, ja kui ta veel natuke oma võimalusi edasi arendab, siis usun, et varem või hiljem on nominentide hulgas.

Me ei pea meelelahutust iga hinna eest tõrjuma, eriti kui see on tehtud vaimukalt, intelligentselt ja näitleja poolt andekalt.  

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti teatri seis on hea?

Jah. Protsessid, mis toimuvad, mitmekesistavad Eesti teatrit. Huvitavaid ideid jätkub, erinevaid vorme aina leiutatakse. Selle liigirikkuse ja mitmekesisuse pinnalt võivad ju sündida ka väga võimsad suurlavastused.

Ma ei ole eriti murelik, kuid üks mure võib pead tõsta küll. Suuri saale ei tohi loovutada ainult kommertsile. Sest kui Eesti teatripildis millestki puudu jääb, siis on meil vähe suure saali, suure mastaabiga lavastusi, mis oleksid ka kunstiliselt huvitavad.

On ohu märk, kui suured lavad hakkavad teatrites minema kunstiliselt riskivabade lavastuste kätte. Suurel laval on teistsugused ruumilised ja tehnilised võimalused kui väikeses saalis, ja neid võimalusi ei tohiks käest anda. Ei tohiks lähtuda üksnes piletite müügist, vaid tuleks küsida, kas see materjal vajab suurt lava.


Teatri aastaauhindade nominendid 2013. aasta loomingu eest

Aasta lavastus

Auhinna annab välja Eesti Teatriliidu juhatus.

Nominendiks valinud sõnalavastuste žürii:

• «Titanicu orkester», MTÜ R.A.A.A.M. Lavastaja Madis Kalmet.

• «Utoopia rannik. I osa. Teekond», Tallinna Linnateater. Lavastaja Priit Pedajas.

Nominendiks valinud muusikalavastuste žürii:

• «Tannhäuser», rahvusooper Estonia. Lavastaja Daniel Slater.

• «Jevgeni Onegin», teater Vanemuine. Lavastaja Dmitri Bertman.

Sõnalavastuste alal

Žürii: Luule Epner, Katri Aaslav-Tepandi, Kalju Orro, Monika Larini, Jaak Allik, Madis Kolk, Lilja Blumenfeld.

Lavastaja auhind

• Madis Kalmet –  «Titanicu orkester» (R.A.A.A.M), «Leegionärid» (Rakvere teater), «Kassirabal» (Tallinna Linnateater).

• Lauri Lagle –  «Kolmapäev» (NO99).

• Priit Pedajas – «Utoopia rannik. I osa. Teekond» (Tallinna Linnateater).

• Maria Peterson –  «Tuvi» (Arhipelaag).

• Anne Türnpu, Eva Klemets – «Tokerjad» (Anija Mõis).

Kunstniku auhind

• Pille Jänes –  «Utoopia rannik. II osa. Laevahukk», «Kollaborandid» (Eesti Draamateater).

• Jaanus Laagriküll –  «Tokerjad» (Anija Mõis), «Vanad ja noored» (Ugala).

• Jekaterina Malinina – «Õnn kaasa!» (Vene Teater).

• Jaagup Roomet –  «Pál-tänava poisid» (Tallinna Linnateater).

• Ene-Liis Semper – «Ilona. Rosetta. Sue», «Enesetapja», «Iga eht südamelöök» ( NO99).

Naispeaosa auhind

• Ita Ever – «Tuhk ja akvaviit» (Eesti Draamateater).

• Kersti Heinloo –  «Preili Julie» (Kell Kümme).

• Alina Karmazina – «Antigone» (Vene Teater).

• Elina Reinold –  «Titanicu orkester» (R.A.A.A.M).

• Elisabet Reinsalu – «Utoopia rannik. II osa. Laevahukk» (Eesti Draamateater) ja «Kassirabal» (Tallinna Linnateater).

Meespeaosa auhind

• Argo Aadli –  «Titanicu orkester» (R.A.A.A.M) ja «Neli aastaaega» (Tallinna Linnateater).

• Taavi Eelmaa –  «4.48. Psühhoos» (Von Krahli teater).

• Peeter Jürgens –  «Vanad ja noored» (Ugala).

• Guido Kangur – «Kollaborandid» (Eesti Draamateater), «Titanicu orkester» (R.A.A.A.M).

• Tarvo Sõmer –  «Leegionärid» (Rakvere teater).

Naiskõrvalosa auhind

• Mari-Liis Lill – «Hamlet» (Kell Kümme).

• Triinu Meriste –  «Sajand» (Ugala).

• Hilje Murel –  «Utoopia rannik. II osa. Laevahukk», ja «Tuhk ja akvaviit» (Eesti Draamateater).

• Liina Olmaru – «Tuvi» (Arhipelaag).

• Marika Vaarik – «Ilona. Rosetta. Sue», «Iga eht südamelöök» (NO99).

Meeskõrvalosa auhind

• Ain Lutsepp – «Utoopia rannik. I osa. Teekond» (Tallinna Linnateater).

• Andres Raag – «Talgud», Wally lavastuses «Wally kohvik» (Kuressaare Linnateater)

• Meelis Rämmeld –  «Sajand» ja «Utoopia rannik. III osa. Kaldale heidetud» (Ugala).

• Aarne Soro – «Tuvi» (Arhipelaag).

• Taavi Teplenkov «Utoopia rannik. I osa. Teekond» (Tallinna Linnateater).

Sõnalavastuste muusikalise kujunduse või originaalmuusika auhind

Žürii: Olav Ehala (esimees), Tõnu Kõrvits, Tiina Mattisen, Ardo Ran Varres.

• Aleksandr Žedeljov –  «Antigone» (Vene Teater).

• Veiko Tubin – «Kolm vihmast päeva» ja «Offline» (Tallinna Linnateater).

• Urmas Lattikas – «Kollaborandid» (Eesti Draamateater).

• Jaak Jürisson – «Utoopia rannik. II osa. Laevahukk» (Eesti Draamateater).

• Hendrik Kaljujärv –  «Puhastatud» ja «4.48 psühhoos». (Von Krahli teater),

Sõnalavastuste žürii eriauhind

• «köök/keittiö» (Rakvere teater);

• «Ma olen tuul» (Theatrum);

• «Mõnikord on kõik nii selge» (R.A.A.A.M);

• «rhizomedia. Risomeedia» (Cabaret Rhizome);

• «Tiina Tauraite traktor» (Kolhoos).  

Salme Reegi nimeline auhind

Žürii: Eva-Liisa Linder (esimees), Kirsten Simmo, Silvia Soro, Kaido Rannik,

• Liina Unt – kunstnikutöö lavastusele «Sinilind»  (Endla teater),

• Haide Männamäe ja Toomas Tross – klounipaari Piip ja Tuut väljatöötamise ja arendamise eest (Piip ja Tuut Teater),

• Kaja Lindal, Hendrik Lebon, Julia Wilms ja Taavet Jansen – interaktiivne osalusteater «Rock’n Roll ja lehesadu» (Sõltumatu Tantsu Ühendus, Het Lab Utrecht, Åben Dans, Dansstationen).

• Taavi Tõnisson – «Väike Gavroche» (NUKU).

• Margus Kasterpalu ja Oleg Titov –  «Arabella» (Birgitta festival ja Ugala teater).

Priit Põldroosi nimeline auhind

• Ene Paaver – teatriraamatute ja Eesti Draamateatri näidendiraamatute sarja toimetamine.

• Tõnu Tepandi – pikaaegse pedagoogitöö eest kõnetehnika ja lavakõne õppejõuna.

Muusika-, balleti- ja tantsulavastuste alal

Žürii: Kerri Kotta (esimees), Alvar Loog, Madis Kolk, Kristel Pappel, Raili Sule.

• Mati Turi – Tannhäuseri tegelaskuju ooperis «Tannhäuser» (Estonia).

• Vanemuise lavastusmeeskond, orkester ja trupp – ooperi «Jevgeni Onegin» eest (Vanemuine).

• Vello Pähn ja RO Estonia orkester – ooperite «Tannhäuser» ja «Romeo ja Julia» eest (Estonia).

• YXUS Ensemble, Anne Türnpu ja Kairi Mändla – «Sügismuusika»  (YXUS Ensemble, Eesti Kontsert, NO99).

Balletilavastuste auhind

Žürii: Enn Suve (esimees), Oleg Titov, Kristiina Garancis, Elena Poznjak-Kõlar, Irina Härm.

• Hayley Blackburn –  «Raimonda» ja «Kaunitar ja koletis» (Vanemuine).

• Sergei Upkin – «Petruška» ja Bajadeer» (Estonia).

• Nanae Muruyama – «Bajadeer», «Petruška», «Luikede järv» (Estonia).

• Lühiballeti «SYMBIONT(S)» esitajad – (Estonia).

Tantsulavastuste auhind

Žürii: Heili Einasto (esimees), Kristiina Garancis, Heili Lindepuu, Karmen Ong, Anu Ruusmaa.

• Johannes Veski ja Päär Pärenson «Mutantants ehk Tuhat tantsu, mida tantsida enne kui sured» (Cabaret Rhizome, Kanuti Gildi SAAL).

• Rene Köster «Tzion» (Kanuti Gildi SAAL).

• Kristjan Rohioja «Electronic City» (VAT Teater).

• Tantsijad Xenia Rudakova, Endro Roosimäe ja Sigrid Savi Oleg Titovi lavastuses «Preili J.» (Tallinna Tantsuteater).

• Mart Kangro lavastustega «Homset oodates» ja «Samm lähemale».

Muusika-, balleti- ja tantsu­lavastuste žürii eriauhind

• Ansambel Resonabilis ja Ott Aardam – kammerooperi «Raud-Ants» partituuri ettekandmine (Mustjala festival, Saaremaa ooperipäevad).

• Ooperi «Proua Elsa» trupp (Pille Lille Muusikute Fond).

• Aivar Kallaste – rollid lavastustes «Totu kuul», «Kaunitar ja koletis», «Kuldvõtmekese lugu», «Cabaret» (Vanemuine).

• Flo Kasearu, Oksana Tralla, Veronika Vallimäe, Marianne Männi ja Riina Maidre lavastuses «Püha öö» (Kanuti Gildi SAAL).

Lisaks antakse välja teatritöötaja auhinnad lavastuse ettevalmistamise, teeninduse, haldus- ja administratiivtöötaja kategoorias. Samuti ka kriitiku auhind.