Natuke nalja kulub nii tõsise teema puhul nagu rassism marjaks ära. Näiteks: Soome rassism võrsub meeste väikestest riistadest. Dome Karukoski just seda teeb – võtab oma filmis «Lõvisüda» («Leijonasydän») jutuks Soomes õilmitseva uusnatsismi ja üritab seda pehmel, mitte väga pretensioonikal ja häirival, kuid siiski tõsiseltvõetaval viisil rakendada peavoolufilmi vankri ette.
Tulemus pole paha, mida tõestab ühelt poolt Soome kinolevist kogutud 200 000 vaatajat – populaarsuselt aasta kolmas kodumaine film –, teiselt poolt aga Karukoski sattumine nende kümne režissööri nimekirja, kelle käekäiku soovitab USA filmitööstuse ajakiri Variety tähelepanelikult jälgida. Esimese soomlasena, muide.
Film on tõesti hoogne, konflikt selgelt ja teravalt välja joonistatud. Täpsustamata Soome linna uusnats Teppo leiab armastuse, ainult et armastatul on juba poeg – ja saatuse tahtel mulatt! Teppo peab nüüd tegema valiku, mis muutub veel keerulisemaks, kui sekkuvad fanaatilised kamraadid ja iseäranis kogu maailma peale vihane uusnatsist vend Harri.
Jalgratast ei leiuta siin režissöör ega stsenarist Aleksi Bardy. Pane vaenlased, eelarvamuste kütkes või lihtsalt kardinaalselt erinevat maailmavaadet jagavad inimesed ninapidi kokku, ära lase neil üksteist ära tappa, vaid sunni otsima midagi ühist, ja palun väga. Koomikastki pole pääsu, kuigi komöödia see ei ole – ootamatult esilepurskuva vägivalla pärast koguni keelati «Lõvisüda» Soome kinolevis alla 16-aastastele.
Ometi ei pruugi selline dramaturgiline mudelsituatsioon veel lugu elama panna – seda teevad ikka näitlejad. Peter Franzén (Teppo) ja Jasper Pääkkönen (Harri) pole mitte ainult head, vaid väga head filminäitlejad. Ja Karukoski juba oskab näitlejatega ümber käia, seda tõestasid tema «Polaarjoone sangarid» või «Tumedate liblikate kodu».
Kõhkluse ja maailmapildi aeglase murenemise mängivad Franzén ja Pääkkönen igatahes veenvaks ja on pisut ülekohtunegi, et Soome rahvusliku filmiauhinna Jussi võitis neist kahest ainult viimane.
Uusnatsismi juurtest, selle sügavamast olemusest ja anatoomiast läheb «Lõvisüda» mööda, seda üksnes visandades. Intellektuaalne taandatakse suuresti emotsionaalsele ja hetkiti paistab välja seegi, kus lõpeb elu ja algab dramaturgia. Kes söandaks aga öelda, et valitud võti ei sobi lukuauku?
Juba on välja kuulutatud, et Karukoski järgmisi töid on ingliskeelne eluloofilm, peategelaseks Tom of Finland. Tõesti kõrge lennuga mees see Karukoski!
Film
«Lõvisüda»
Režissöör Dome Karukoski
Soome 2013
Alates 21. märtsist Tallinna, Tartu ja Narva kinodes